Aluskorrakivimite petrograafilis-geokeemilise analüüsi teostamise I etapp (KIK-NEP)

Esimene etapp Eesti riiklikus kriitiliste toormete üldgeoloogiliste uurimistööde programmis

Kriitliste toormete uurimistööde programmis on seatud eesmärk on parandada teadmisi Eesti maapõues leiduvate kriitiliste toormete kohta ning luua nende hindamiseks senisest põhjalikum geoloogiline teadmiste baas. Programmi esimene kinnitatud etapp vältab viis aastat.

Praeguse uuringuga tehakse ära osa programmis ette nähtud töödest. Uuringu käigus koondatakse varasemate teadustööde andmed ning analüüsitakse Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuses säilitatavaid puursüdamikke. Tehakse uusi geokeemilisi analüüse ja mikrostruktuuri uuringuid, määratakse kivimite vanuseid ning viiakse lõpule piirkonnast pärinevate säilinud puursüdamike analüüs multisensorilise skaneerimisjaamaga.

Oluline osa tööst on Uljaste–Sonda geoloogilise ehituse täpsustamine. Selleks modelleeritakse geofüüsikaliste andmete, sealhulgas gravitatsiooni- ja magnetväljade põhjal maapõue omadusi. Modelleerimise tulemuste alusel valitakse asukohad ühele või kahele uuele uuringupuuraugule, kust saadav puursüdamik võimaldab kontrollida olemasolevaid geoloogilisi tõlgendusi ning saada uut materjali laboriuuringuteks.

Uljaste-Sonda uuringuala

Käesolev üldgeoloogiline uuring hõlmab ligikaudu 120 ruutkilomeetri suurust ala Uljaste ja Sonda külade ümbruses, ulatudes lõuna suunas peaaegu Sirtsi soodeni. Uuritavad kristalse aluskorra kivimid paiknevad ligikaudu 150–600 ja enama meetri sügavusel. Välitööd puudutavad ainult väikest piirkonda, mille täpne asukoht valitakse geofüüsikalise modelleerimise tulemuste alusel.

Uljaste–Sonda piirkond on geoloogiliselt huvipakkuv, sest piirkonna kristalse aluskorra kivimites on varem leitud mitmete metallide, sealhulgas vase, plii ja tsingi tavapärasest kõrgemaid sisaldusi. Esineb ka nikli, hõbeda, molübdeeni, koobalti ja teiste metallide anomaaliaid. Seni ei ole aga piisavalt teada, kuidas ja millal need maagistumisnähtused tekkisid ning kui ulatuslikud need on.

Piirkonna teeb eriliseks ka selle geoloogiline ehitus. Uljaste–Sonda ümbruses ulatuvad kristalse aluskorra struktuurid ülejäänud piirkonnast kõrgemale, moodustades settekivimite alla mattunud piklikke künkaid, mida tänapäevases maastikus näha ei ole. Ühe peamise tõlgenduse järgi on tegemist kulutusele vastu pidanud jäänukmägedega. Nende säilimisele on tõenäoliselt kaasa aidanud piirkonnas leiduvad väga kvartsirikkad ja kulutusele vastupidavad kivimid. Piirkonnale iseloomulikke magnetanomaaliaid põhjustavad muu hulgas kivimites leiduvad raudsulfiidid pürrotiit ja magnetiit.

Uljaste struktuuride uurimise ajalugu ulatub 1930. aastate algusesse, kui põlevkiviuuringute käigus avastati piirkonnas ebatavaline settekivimite lasumus. 1950. aastate lõpu geofüüsikalistes uuringutes tuvastati kõrvalekaldeid gravitatsiooni- ja magnetväljas ning 1966. aastal rajati Uljaste struktuuri esimesed kristalsesse aluskorda ulatuvad puuraugud. Seni kõige ulatuslikum Uljaste–Sonda struktuuride varasem uuring valmis 1977. aastal geoloog Väino Puura juhtimisel.

Viimastel aastatel on piirkonda täiendavalt uuritud Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli RESTA20 projekti raames, mille käigus tuvastati Nüri küla ümbruses tugev magnetanomaalia, mida varasematel aerogeofüüsikalistel kaartidel selgelt ei kajastu.

Projekti ajakava