Maasoojusenergia moodustas 2022. aastal 0,5% ülemaailmsest taastuvelektri turust, tootes vaid 0,2% Euroopa Liidu elektrist. Tegemist on jätkusuutliku, usaldusväärse ja turvalise energiaallikaga, mis tekitab minimaalselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tagades samal ajal pideva baaskoormusega energiatootmise. Erinevalt teistest taastuvenergia tehnoloogiatest ei vaja maasoojusenergia kriitilisi tooraineid, mida Euroopas napib. Puhta tehnoloogiana on maasoojusenergia valdkonnal Euroopa rohekokkuleppe eesmärkide saavutamisel oluline roll ja Euroopa Komisjoni sammud on valdkonna arengut mitmes liikmesriigis kiirendanud.
Euroopa Liidus viib maasoojusenergia tegevusi ellu ja kujundab lähtuvalt EU direktiivist ka poiliitikat Euroopa Geotermaalenergia Assotsiatsioon (European Geothermal Energy Council, EGEC). See organisatsioon loodi 1998. aastal ja nüüdseks on nendega liitunud üle 200 liikme 30-st riigist. Assotsiatsioon tegutseb mittetulundusliku võrgustikuna, mis ühendab ja esindab kogu maapõuesoojuse valdkonda, sh arendajaid, seadmete tootjaid, elektritarnijaid, riiklikke ühendusi, konsultante, uurimiskeskusi ja riiklikke geoloogiateenistusi. Iga-aastaselt valmib EGEC maasoojusenergia turuanalüüsi raport (Geothermal Market Report), mis käsitleb valdkonnas toimunud arenguid ja analüüsib Euroopas valitsevat turusituatsiooni. EGEC Geothermal Market Report 2023 - EGEC - European Geothermal Energy Council.
SET-KAVA ehk energiatehnoloogia strateegiline kava
Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (Strategic Energy Technology Plan, SET Plan) eesmärgiks on kiirendada keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud SET-kava on oluline samm kliimaneutraalsele energiasüsteemile ülemineku hoogustamiseks vähese CO2-heitega tehnoloogia kiire ja kulude poolest konkurentsivõimelise arendamise kaudu. 20. oktoobril 2023 vastu võetud teatis energiatehnoloogia strateegilise kava läbivaatamise kohta aitab ühtlustada algseid (loodud juba 2007) SET-kava strateegilisi eesmärke Euroopa rohelise kokkuleppe, kava „REPowerEU“ ja rohelise kokkuleppe tööstuskavaga, eelkõige nullnetotööstuse määrusega. SET-kava meetmed on rühmitatud kümneks teadus- ja innovatsioonimeetmeks ning loodud 14 töörühma keskenduvad oma valdkonna tehnoloogiate arendamisele - geotermaalenergia on üks kaheksast strateegilisest ’nullneto’-tehnoloogiast.
Maasoojusenergia tehnoloogiavaldkonna meetmes on energiatehnoloogia kava juhtivaks organisatsiooniks maasoojusenergia rakendamise töörühm (Implementation Working Group, IWG), koordineerivaks ja toetavaks tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormiks ETIP-GEOTHERMAL. Teadusuuringiud viib läbi Euroopa energiaalaste teadusuuringute liit (European Energy Research Alliance, EERA) ja erinevaid tegevusi toetatakse Euroopa Komisjoni poolt sihtprojektidena.
EL maasoojusenergia kasutamise strateegia ehk rakenduskava
Euroopa Parlamendi täiskogu istung toetas ülekaalukalt Euroopa Liidu esimest maasoojusenergia kasutamise strateegia loomist 18. jaanuari 2024 resolutsiooniga, milles nõutakse maasoojusenergia kasutuselevõtu kiirendamist ja sellesse investeerimist.
Vajalikuks peetakse:
- Halduskoormuse vähendamist ja investeeringute toetamist hoonetesse, tööstusesse ja põllumajandussektorisse kogu Euroopa Liidus
- Kiirendada parimate tavade kasutamist ja õigusaktide tõhusat rakendamist
- Ühtlustatud finantsriskide maandamise kindlustusskeemi
- Julgustada liikmesriike koostama riiklikke maasoojusenergia strateegiaid, nagu on teinud Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Austria, Horvaatia ja Iiri valitsused
- Toetada piirkondi, mis on majanduslikult sõltuvad fossiilkütustest üleminekul maasoojusenergiale
Euroopa Parlamendi raport A9-0432/2023 on täismahus eestikeelsena loetav. 23. mail 2024 avaldas EGEC manifesti „Geothermal NOW“, mis kutsub üles hoogustama maasoojusenergia arendamiseks võimaluste loomist kogu Euroopa Liidus, kaasates selleks kõiki liikmesriike.
Aastaks 2040 saab maasoojusenergia pakkuda:
- 75% ELi elu- ja ärihoonete kütmise ja jahutamise vajadustest;
- 65% põllumajandus- ja toidusektori kütmis- ja jahutamisnõudlusest;
- 15% elektritootmisest koos stabiilsus- ja paindlikkusteenustega;
- 25% madala kuni keskmise tööstusliku protsessi soojusest temperatuuridel alla 200 kraadi (ELi tööstusprotsesside heitmetest tuleb pool kasutustest alla 200 kraadi);
- 10% ELi liitiumi ja muude toorainete nõudlusest.
Nende eesmärkide täitmiseks üheksa elluviimist vajavat sammu oleksid:
- Euroopa maasoojusenergia strateegia ja tegevuskava loomine
- Finantsriskide tagatise mehhanismi kujundamine
- Digitaalsed geoloogilised andmed ja tõhusad lubade menetlemise protsessid on ellu kutsutud
- Maasoojusenergia tööstusliidu loomine
- Vastavata valdkondlike planeerimis- ja ärimudelite loomine
- Maasoojusenergia kasutamine põllumajanduses
- Maasoojusenergial baseeruv liitiumi ja kriitiliste toorainete tootmine
- Maa-aluse energiasalvestuse väljaarendamine
- Maasoojusenergia on osa Euroopa rohelisest tööstusleppest.
Maasoojusenergia rahastusvõimalusi
CET Partnership
CETPartnership on Euroopa Liidu kaasrahastatav algatus, mis koondab teadus- ja innovatsiooniuuringute raames nii avaliku kui ka erasektori arendajaid Euroopas ja väljaspool Euroopat asuvatest riikidest (CETPartnership members). CET partnerluse eesmärk on luua ja edendada riikidevahelist koostööd teadus- ja innovatsioonimaastikul ning vähendada killustatust. Nende eesmärk on tugevdada üleminekut puhtale energiale ja aidata kaasa ELi eesmärgi saavutamisele saada 2050. aastaks esimesena kliimaneutraalseks, koondades riiklikud ja piirkondlikud RDTI-rahastamised paljudele üleminekuks vajalikele tehnoloogiatele ja süsteemilahendustele ning viib ellu iga-aastaseid taotlusvoore (CETPartnership calls).
