Soojuspuurkaevude ja -puuraukude rajamisega seotud põhimõtted ja regulatsioonid tulenevad meie kehtivast seadusandlusest. Eestis saavad veeseaduse kohaselt soojuspuurkaeve ja -auke projekteerida ja puurida hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloaga ettevõtjad ning see info peab kajastuma majandustegevuse registris.
Soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimise tegevusluba ja soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimise, ümberehitamise ja lammutamise tegevusluba omavate spetsialistide nimekirja leiab hüdrogeoloogiliste tööde komisjoni veebilehelt.
- Koosneb väiksemate lahenduste korral puurkaevude paarist, suuremate lahenduste korral mitmetest paaridest
- Ühest puukaevust pumbatud vesi läbib soojusvaheti ning külmemana või soojemana juhitakse see teise puurkaevu kaudu samasse veekihti tagasi
- Osa tagasijuhitud veest jõuab uuesti pumbatavasse puurkaevu, aga osa veest voolab looduslikult minema, sest veekiht on veevahetuseks avatud
- Eelkõige on vajalik põhjaveevarude säilitamine, sest süsteemis ringleb põhjavesi, mida me kasutame ka joogiveena
- Puurkaevude päised peavad olema korralikult suletud, sest erinevalt tavalisest puurkaevust ei pumbata kaevu sattunud reostust veevõtul välja, vaid juhitakse teise kaevu kaudu põhjaveekihti tagasi
- Korralik sulgemine on vajalik ka selleks, et tagasivoolukaev ei hakkaks üle voolama
- on süsteem, milles põhjavesi pumbatakse puurkaevust soojusvahetisse, kus toimub energia ülekanne, ja pärast soojusvaheti läbimist suunatakse kasutatud vesi teise puurauku, ühisveevärki või keskkonda
- Maa sees on torustik (soojuskontuur), milles ringleb madala külmumistemperatuuriga soojuskandevedelik, mis kannab soojust maa seest küttesüsteemile või jahutussüsteemilt maa sisse
- Torustik moodustab suletud ringi
- Peale torustiku paigaldamist tuleb Eestis kõik soojuspuuraugud kogu pikkuses täita keskkonnale ohutu ning väikese veejuhtivusega materjaliga ehk puurauk tuleb tampoonida. Samasugune tingimus on Euroopa ja ka Eestis jõustunud standardis EN17522
- Täitematerjalis kasutatavate kemikaalide kohta peab olema ohutuskaart, soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli
- on süsteem, kus soojuskontuur või soojuskontuurid on asetatud tampoonitud puurauku.
Soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude ehitamise ja kasutamisega seotud tegevused tulenevad ehitusseadustikust (EhS §122–129) ja määrusest nr. 43 (09.07.2015) "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid"
Ehitamise ja kasutamisega seotud põhiliste tegevuste järjestus
- Puurkaevu rajamist kavandav isik peab rajatava puurkaevu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse üksusega. Asukoha kooskõlastamise taotluse vorm on määruse 43 lisa 1
- Asukoha kooskõlastamise taotluses sisalduvad: - taotleja nimi, registri- või isikukood, kontaktandmed ning maaomaniku nõusolek, kui maaomanik ei ole isik, kes puurkaevu rajamist kavandab - puurkaevu planeeritava asukoha aadress, maaüksuse nimi ja katastritunnus - kasutamise otstarve
- Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab puurkaevu asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, vee-ettevõtja teeninduspiikondi
- Looduskaitseseadus § 14 Üldised kitsendused
- Projekti koostaval ettevõttel peab olema majandustegevuse registris hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimise valdkonnas
- Enne puurkaevu projekteerimist peab projekteerija tutvuma puurkaevu kavandatava asukohaga kohapeal ning määrama puurkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Puurkaevu asukoht kinnistul valitakse kohapealsel vaatlusel koos tellijaga kõige
- Puurkaev ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning ökosüsteemidele
- Teave naaberkinnistute kaevude kohta on vaja enne puurimistöid välja selgitada, sest puurimistööd võivad ajutiselt avaldada mõju lähedalasuvate kaevude veetasemetele ja vee kvaliteedile
- Projekteerimisel peab arvestama olemasolevate puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi
- Kui rajatakse puurkaevude grupp, käsitletakse ehitusprojektis kõiki rajatavaid puurkaeve
- Teave geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta puurkaevu asukohas
- Teave kivimite soojusjuhtivuse kohta
- Teave vajaliku soojusehulga kohta
- Hooldusala või sanitaarkaitseala moodustamise võimalus (avatud süsteemid)
- Kui puurkaevu või -auku kavandav isik ei ole maaomanik, lisatakse ehitusprojektile maaomaniku kirjalik nõusolek puurkaevu või -augu rajamiseks
- Ehitusprojektile lisatakse kirjalik nõusolek piirneva kinnisasja omanikult, kelle maaüksusele sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub
- Avatud soojussüsteemi puurkaevu korral kasutatakse maapinnalähedasi taastuva põhjaveevaruga põhjaveekihte, kui see tagab projektikohase vee koguse ja kvaliteedi
- Nõuded ehitusprojektile on esitatud puurkaevude määruses nr 43
- Puurkaevu ja -augu rajamise projekti kooskõlastamine ja ehitusloa taotlemine (kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet)
- Enne maasoojustorustiku täitmist geotermilise vedelikuga teostada maasoojustorustikus surveproov veendumaks, et torustik on hermeetiline. Pärast kinnise soojussüsteemi rajamist tuleb kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras
- Veeproove ei pea võtma kinnise soojussüsteemi puuraugu korral
- Puuraugu puhastuspumpamist ei tehta, kui on rajatud kinnise soojussüsteemi puurauk
- Soojussüsteemi puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb lisaks põhinõuetele arvestada ka soojustehniliste arvutuste andmeid ja kivimite soojusjuhtivust
- Alati ei ole võimalik projektis täpselt määrata geoloogilist läbilõiget piirkondades, kus geoloogilist informatsiooni ja puurkaeve vähe
- Kui on vaja muuta puurimise ajal puurkaevu konstruktsiooni, näiteks vaja on avada järgmine veekiht ja teha muudatusi konstruktsioonis, siis puurija teavitab Keskkonnaametit
- Keskkonnaamet analüüsib olukorda geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste kaartide ja andmebaaside alusel ning kooskõlastab uue puurkaevu konstruktsiooni ja teavitab sellest ehitusloa andjat, kes kannab muudatused ehitusregistrisse
- EhS § 125 alusel puurkaevu või -augu puurimistöid teostav isik peab puurimistööde ajal pidama puurimispäevikut, kuhu kantakse:
- puurkaevu või -augu asukoht
- töö tegemise aeg
- puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus
- vastavalt puurimissügavusele puuri ja manteltoru läbimõõt ning geoloogilise läbilõike kirjeldus
- kasutatud setete eemaldamise meetod
- puurkaevu või -augu hüdrogeoloogilised andmed
- Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed Keskkonnaametile, kes kannab andmed keskkonnaregistrisse. Määruse nr 43 vorm lisa 4
- Töökoosolekute protokollid ja katsetööde protokollid esitatakse puurimispäeviku lisadena
Videouuringud, puhastuspumpamised, puurkaevu geofüüsikalised uuringud, eritootlikkuse määramine jne
Hea tava ja standardid
2020. aastast on olemas maasoojuspuuraukude (borehole heat exchanger, BHE) rajamist Euroopa Liidus käsitlev standard EN 17522 "Design and construction of borehole heat exchangers", mis kirjeldab täidetud maasoojuspuuraukude (see dokument ei kehti põhjaveega täidetud puuraukude kohta) projekteerimise, puurimise, ehituse, opereerimise, monitooringu, hoolduse ja likvideerimise valdkondi ning eesti keelde tõlgituna on Eestis jõustunud 2023. a. aprillis (EVS-EN 17522:2023). Maasoojuspuuraukude rajamisele eelnevate geotehniliste uuringute (sh Thermal Response Test) läbiviimist käsitleb EVS-EN ISO 17628:2015 rahvusvaheline standard "Geotechnical investigation and testing – Geothermal testing – Determination of thermal conductivity of soil and rock using a borehole heat exchanger" aastast 2015, mida rakendatakse kuni 400 m sügavuste ja kuni 200 mm läbimõõduga maasoojuspuuraukude rajamiseks.
Loe lisaks
Argo Jõelehe ettekanne 23.05.2014.a infopäeval Keskkonnaministeeriumis hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omanikele
Puurkaevu rajaminekuidas veepuurkaevu ja -puurauke rajatakse, nende rajamise etapiviisilist kirjeldust ning milliseid meetodeid selleks Eestis kasutatakse
