- Projekti algataja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (täna Kliimaministeerium)
- Elluviija: Eesti Geoloogiateenistus
- Eelarve: 3,8 miljonit eurot
- Rahastus: Kasvuhoonegaaside kvootide müügi tulu
Tallinn, Taludevahe 116 pilootjaam
74 kW nominaalvõimsusega soojuspump on paigaldatud 4400 m² köetava pindalaga kortermajale, mis saab energiat 505 m sügavusest puuraugust.
Roosna-Alliku pilootjaam
400 kW soojuspump varustab lisaks õlikatlale kaugküttevõrgus olevaid hooneid, mille tarbeks rajati viis puurauku, millest neli ulatuvad ligikaudu 500 m sügavuseni ja üks 357 m sügavune.
Arbavere pilootjaam
Rajamisel on madalatemperatuuriline, jahutusega kaugküttevõrk, koaksiaalse toruga maasoojusenergia tehnoloogia testimiseks. Projekteeritud soojuspumpade võimsus on kokku 40 kW, ca 1000 m² ruumide kütmiseks ja jahutamiseks. Tehnoloogia katsetamiseks rajati 712 m sügavune soojuspuurauk.
Eesmärgi saavutamiseks
- tehakse maasoojusenergia potentsiaali ja rakenduste taustauuringuid;
- analüüsitakse maasoojussüsteemide rajamisega seotud seadusandlust;
- koostati maasoojusenergia puuraukude andmebaas ja kaardirakendus;
- uuriti kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali;
- rajatakse kesk-sügavate puuraukude maasoojusenergia katsejaamad kolme Eesti piirkonda: Tallinnas, Roosna-Allikul ja Arbaveres;
- töötatakse välja maasoojusenergia teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tegevuskava;
- edendatakse maasoojusenergia alast kompetentsi ja suurendatakse üldsuse teadlikkust.
Projekti tulemused aitavad
- hinnata Eesti maapõue soojusenergia potentsiaali, suurendades teadmisi maasoojusenergia erinevate tehnoloogiate rakendatavuse kohta;
- edendada maapõueenergia laialdasemat kasutamist Eestis ja julgustab investeerima uudsesse tehnoloogiasse;
- luua jätkusuutlikke ja kulutõhusaid maapõue energiasüsteeme, mis vähendavad kütuste kasutamist soojuse tootmisel ja seeläbi ka vähese süsinikuheitega küttelahendusi;
- arendada maasoojusenergia rakendatavuse hindamiseks vajalike mõõtmistehnoloogiate, metoodikate ja andmeanalüüsi võimekust;
- täiendada teadmisi Eesti aluspõhja geoloogiast.
Geoenest projekti tulemused
| Põhjamaade geotermaalenergia alane seadusandlus ja maasoojussüsteemide rajamise praktilised kogemused | H. Bauert | 2022 | loe aruannet |
| Merevee soojuspotentsiaal geotermaalenergia allikana | R. Uiboupin, I. Maljutenko, J. Elken | 2022 | loe aruannet vaata seminari |
| Kaevandusvete potentsiaal soojusenergia tootmiseks Eestis – asukoha sobivuse uuring | R. Kont | 2023 | loe aruannet vaata seminari |
| Kvaternaari põhjavee geotermaalenergia potentsiaali eeluuring | OÜ Inseneribüroo STEIGER | 2023 | loe aruannet |
| GEOENEST projekti lõpparuanne. Maasoojusenergia katsejaamad – Taludevahe, Roosna-Alliku ja Arbavere | H. Gailan, T. All, T. Rahe, S. Tarros, H. Bauert, L. Maala | 2026 | loe aruannet |
Maasoojusenergia potentsiaali kaardirakendus
Kaardirakenduses on Eestis kasutuses olevate maasoojussüsteemide puuraukude ja –kaevude asukohad, kuvatakse katastriüksuste lõikes puuraukude koguarv ja nende kogupikkus ning eraldi on näha avatud ja kinnisesüsteemi installatsioonid. Lisaks on kaardirakenduses kaevandusvee soojuspotentsiaal (Ida-Virumaal), mis näitab veega täitunud suletud kaevandusalade võimalikku soojusenergia tootmise potentsiaali.
Maasoojuspotentsiaali hinnang. Koostatud on Eesti maapõue 100 m, 300 m, 500 m ja 1000 m sügavusel paikneva maasoojusenergia potentsiaali kaardid. Analüüsi koostas Soome Geoloogiateenistus.
Eesmärk on katsetada kesk-sügavast puuraugust saadava maasoojusenergia potentsiaali ja tehnoloogia rakendatavust Põhja-Eesti geoloogilistes tingimustes. Süsteemi testimiseks puuriti Eesti sügavaim, 505 m soojuspuurauk, kuhu paigaldati topelt U-toru kogupikkusega 2000 m ja paigaldati 74 kW nominaalvõimsusega soojuspump. Köetavate hoonete kasulik pind on kokku 4400 m².
Projekti teostus: 2023. oktoober – 2024. mai
Projekti maksumus: 381 600 €
Projekti elluviija: Eesti Geoloogiateenistus
Teostajad: Inseneribüroo Steiger OÜ, TJ Hooldus OÜ, Balrock OÜ ja HeatConsult OÜ
Asukoht: Roosna-Alliku, Järvamaa
Pilootjaama eesmärk on katsetada uudset ja keskkonnasõbralikku energialahendust, asendades senise põlevkiviõlil põhinev katel kütusevaba maapõueenergia tehnoloogiaga. Katsejaamast saavad soojust kaugküttevõrgus olevad hooned, sealhulgas kohalik lasteaed, põhikool, valla teeninduskeskus, kortermaja ja ärihoone, köetavate hoonete kasulik pind on kokku 6 580 m². Katsejaama rajamiseks puuriti neli ligikaudu 500 m sügavust puurauku ja üks 365m sügavune ja paigaldati 400 kW soojuspump. Puuraukudes on kinnise ringlusega U-toru kogupikkusega 4700m.
Projekti maksumus: 1,3 miljonit eurot, millest 2/3 moodustas puuraukude rajamine
Projekti teostus: 2024. aasta jaanuar–november
Projekti elluviija: Eesti Geoloogiateenistus
Teostajad: Inseneribüroo Steiger OÜ, TJ Hooldus OÜ, Balrock OÜ ja HeatConsult OÜ
Asukoht: Eesti Geoloogiateenistuse uurimiskeskus Arbaveres, Lääne-Virumaa
Projekti eesmärk on rajada madalatemperatuuriline, jahutusega kaugküttevõrk, et katsetada uudset, 5G tehnoloogialahendust Eesti Geoloogiateenistuse teadusmaja, kahe puursüdamike hoidla ning planeeritava lisahoone kütte ja jahutuse maasoojusenergia tehnoloogia testimiseks. Projekteeritud soojuspumpade võimsus on kokku 40 kW, mis on planeeritud ligikaudu 1000 m² ruumide kütmiseks ja jahutamiseks. Tehnoloogia katsetamiseks rajati 712 m sügavune soojuspuurauk, kuhu paigaldati koaksiaalne toru.
Planeeritud on monitoorida puuraugu ja horisontaalse kontuuri temperatuuri ning analüüsida muutuseid vastavalt kütte ja jahutusrežiimile. See tehnoloogia on nii Eestis kui maailmas uudne ning edukate tulemuste korral võib see hakata laialdasemalt kasutamist leidma. Eelis seisneb paremas efektiivsuses ning tehnoloogiliste lahuste mitte kasutamises.
Pilootjaama ehitus algas 2024. a kevadel, valmimise aeg on 2025. a mai lõpus.
Projekti elluviija: Eesti Geoloogiateenistus
Teostajad: Inseneribüroo Steiger OÜ, Coron OÜ
Kontakt
Helena Gailan
Osakonna juhataja
Viimati uuendatud 20.02.2026
