Selleks et oskaksime targalt kasutada oma maapõue, peab meil olema nüüdisaegsel tasemel teadmised seal levivate maavarade kohta. Geoloogiateenistuse missioon on see teave maapõue kui terviku, sh ka kristalse aluskorra kohta ajakohastada. Töö on oluline tehnoloogiliselt kriitiliste metallide otsimiseks, varude hindamiseks ja nende kasutamispotentsiaali väljaselgitamiseks.
Kuna Eesti kristalne aluskord on lõunapoolseks jätkuks Fennoskandia kilbile, mille piires on teada mitmed maagistumisprovintse Soomes ja Rootsis, siis on võimalik sarnaste maagileiukohtade esinemine ka Eesti alal.
Uute maavarade otsingul on EGT asunud läbi viima aluskorrakivimite revisjoni koos kaasnevate mineraloogiliste ja geokeemiliste uuringutega. Esmajoones keskendutakse juba varem tuvastatud maagistumisilmingutele nagu Jõhvi magnetanomaalia magnetiitgneisid, sulfiidseid mineraale sisaldavad Kirde-Eestis levivad grafiitgneisid ning ka vähem uuritud, kuid näiteks Soomes maagistumisega seotud aluselised ja ultraaluselised intrusioonid.
Eesti aluskorra uuringute ajalugu
Aluskorra uurimise alguseks Eestis võib lugeda 19. sajandi lõppu, kui 1898-1899. aastatel puuriti Aserisse aluskorda ulatuv puurauk.
Tegevused
Geoloogiline kaardistamine
Maavarade otsingu ja uuringu aluseks on geoloogiline kaardistamine. Eestimaa geoloogilisel baaskaardistamisel pööratakse tähelepanu ka aluskorrale.
Geofüüsikalised uuringud
Kaudsed meetodid nagu gravimeetria ja magnetomeetria annavad meile informatsiooni ka sügavalt kristalsest aluskorrast. See info on aluseks sügavate puuraukude planeerimisel täiendavateks uuringuteks.
Geokeemilised ja mineraloogilised uuringud
Tänapäevased teadmised ja analüüsimeetodid võimaldavad maavarade otsingul teha uusi leide aastakümneid tagasi uuritud puursüdamikest. Uute uuringute käigus pööratakse eelkõige tähelepanu rohepöördes olulist rolli omavatele metallidele.
