Üheks kriitiliseks keskkonnateguriks Uljaste järve loodusliku seisundi säilimisel on veevahetus järve ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Nii kliimasoojenemisest tulenev sademete ja aurumise vahekord kui ka erinevad inimtegurid, nagu kuivendussüsteemide rajamine/hooldamine, põhjavee tarbimine (tööstuses, põllumajanduses, olmes) ja kaevandustegevus, võivad esile kutsuda muutusi järve veerežiimis. Ebasoodsad mõjud väljenduvad eelkõige järve veetaseme muutuses. Järve ja põhjavee vaheliste seoste välja selgitamiseks on vaja tunda kohalikku pinnaveevõrku ja selle toimimist ning võimalikult detailseid teadmisi järve ümbruse ja järvealuse pinna geoloogilise ehituse kohta.
Uuringu välitööde osa hõlmas kahe aasta jooksul veetasemete vaatlusi järves, soos ning erinevatel sügavustel lasuvates põhjaveekihtides ning vee vooluhulkade mõõtmisi Toomika kraavi erinevatel lõikudel. Pumpamiskatsete abil hinnati pinnase ja selle all lasuvate kivimite veejuhtivust. Geofüüsikaliste töödega täpsustati pinnakatte paksust ja iseloomu ning võimalike rikkevööndite esinemist lubjakivikihtides.
Olemasoleva geoloogilise info ning kogutava pinna- ja põhjavee andmestiku põhjal loodi hüdrogeoloogiline 3D-mudel.
Uuringu olulisemad järeldused
- Uljaste järve veetase on viimasel 12 aastal olnud langustrendis, mis on seotud põuaste aastate esinemisega ning näitab, et Uljaste järve on kliimatingimuste suhtes tundlik veekogu.
- Ehkki Uljaste järv põhjaveest praktiliselt ei toitu, sõltub Uljaste järve veetase selle all olevast põhjavee survetasemest. Mistahes põhjusel põhjaveetaseme alandamine järve all avaldab negatiivset mõju Uljaste järve veetasemele.
Kontakt
Maile Polikarpus
Vanemhüdrogeoloog
Viimati uuendatud 29.08.2023
