Metallide otsingutega aluskorrakivimitest tehti algust 20. sajandi esimesel poolel, kui Jõhvi magnetanomaalia alal korraldati esimesed geofüüsikalised mõõtmised ning rajati kaks esimest süvapuurauku (505 ja 721,5 meetrit). Põhjalikum maagiotsing koos süvakaardistamisega toimus Nõukogude Liidu ajal, mil puuriti kokku enam kui 500 kristalsetesse kivimitesse ulatuvat puurauku. Kuna kristalse aluskorra uurimine kaevandamiseni ei viinud, jäi ka pärast Eesti iseseisvumist uurimine soiku.
Esimesed teadmised Eesti aluskorrakivimite kohta pärinevad 1820. aastast, kui M. Engelhardt ja 20 aastat hiljem E. Eichwald väitsid, et Soomes levivad moondekivimid sukelduvad lõunasuunas kuni Põhja-Eesti pangani ja oletatavasti jätkuvad ka Eesti settekivimite all. Reaalseks aluskorra uurimise alguseks Eestis võib lugeda aga 19. sajandi lõppu, kui 1898-1899. aastatel puuriti Aserisse aluskorda ulatuv puurauk. Vee saamise eesmärgil läbiti kokku 194,52 meetrit, millest 31,76 meetrit ulatus aluskorrakivimitesse. (1:400 000 seletuskiri cit Rüger, 1923)
Suunatud aluskorrauuringud said alguse 1930ndatel, kui Eesti kodanliku vabariigi sõjavägede staabi topo-hüdrograafia osakond alustas kogu Eesti territooriumi magnetilisi mõõdistamisi. Samal kümnendil alustati enim silmapaistvama, Jõhvi magnetanomaalia uuringuid ning 1937-1939. aastatel puuriti kaks uuringupuurauku, mille puursüdamikud on senini säilinud. Armin Öpiku tõlgendus Jõhvi magnetanomaaliast osutus õigeks ning puurimisel leiti kristalses aluskorras kihilised magnetiitkvartsiidid.
Neljakümnendate algul võttis Öpik olemasoleva teadmise aluskorrast kokku (Öpik 1942) ning väitis, et Eestis jätkuvad Lõuna-Soomes levivad svekofenniidsed struktuurid ja kivimid ning mis kõige olulisem: Neis on rauamaardlaid ja võib loota ka sulfiidsete maakide esinemist, eriti Põhja-Eestis (Rõõmusoks 1983 cit Öpik 1942). Viimane väide on olnud Eestis aluseks pea kogu aluskorra uurimisele ja sellega seotud maavarade otsingutel sisuliselt tänaseni. Samas võib selline järeldus seada maavarade osas väga kõrged ootused, kuid tõestamata kujul ei saa seda pidada veel potentsiaaliks.
Seoses geoloogilise süvakaardistamise, magnetiliste anomaaliate uurimise ja veevarustuse probleemide lahendamisega hakkas kuuekümnendatest intensiivsem aluskorda ulatuvate puuraukude rajamise periood. Eraldi keskenduti Põhja-Eesti, Loode-Eesti ja Hiiumaa detailsemale süvakaardistamisele, kus levisid enim huvipakkuvamad magnetilised anomaaliad ning näiteks varasema kaardistamisega avastatud maagiilmingutega sulfiid-grafiitgneisid. Ainuüksi Põhja-Eestisse puuriti 180 keskmiselt 105 m sügavust aluskorra puurauku. Loode-Eesti ja Hiiumaa süvakaardistamise käigus puuriti küll oluliselt vähem, kuid nende hulgas oli seni Eesti sügavam (815,2 m) Kärdla kraatri süviku uurimiseks puuritud Soovälja puurauk (F373 ehk K1). Seitsmekümnendate lõpul pöörati tähelepanu ehituskivi uuringutele, mille käigus puuriti näiteks Neeme plutooni 33 puurauku. Aluskorrakivimitest on aja jooksul kogutud puursüdamikke kokku hinnanguliselt 32 500 meetri jagu 490st puuraugust, millest on üsna suur osa senini säilinud.
| Pealkiri eesti keeles | Autor(id) | Aasta | EGF |
|---|---|---|---|
| Eesti NSV metallogeegeeniline kaart mõõtkavas 1:500 000. Aruanne III. Maagi-ilmingud Jõhvi ja Uljaste ala kristalliinses vundamendis | V. Puura, T. Kuuspalu | 1966 | EGF2801 |
| Eesti NSV tektooniline kaart mõõtkavas 1:500 000 | V. Puura, E. Kivimägi | 1967 | EGF2925 |
| Eesti NSV tasandunud pinna ja murenemiskooriku kaardid mõõtkavas 1:2 500 000 | A. Mardla, H. Koppelmaa | 1967 | EGF2945 |
| Eesti NSV metallogeeniline kaart mõõtkavas 1:500 000 | V. Puura | 1968 | EGF2981 |
| Kristalliinse vundamendi uuringutulemused | V. Puura, H. Koppelmaa | 1967 | EGF2982 |
| Plii-tsingi mineraliseerumise uuringutulemused | V. Puura, B. Sudov | 1967 | EGF2984 |
| Aruanne detaisest geoloogilisest kaardistamisest Vaki piirkonnas ja ratsionaalsete otsingumeetodite valimisest Kesk-Eesti tingimustes | A. Viigand, O. Keerup | 1968 | EGF2996 |
| Generaalplaan geoloogilis-geofüüsikalistest uurimustest Eesti NSV territooriumi süvaehituse kohta 1966, 1979 (1975) a. | V. Puura, J. Kivisilla | 1966 | EGF3012 |
| Gravimeetrilise kaardistamisandmete ja petrofüüsikaliste uurimustulemuste võrdlemine Eesti aluskorra kaardistamise eesmärgil | V. Puura, O. Kozlova | 1968 | EGF3013 |
| Aruanne aluskorra uuringust Jõhvi magnetanomaalia alal ja selle ümbruses | E. Erisalu, E. Arvisto | 1969 | EGF3032 |
| Skemaatilised kaardid Eesti paleogeograafiast ja tektoonikast | A. Mardla, H. Viiding | 1969 | EGF3040 |
| Keila Geoloogilise Rühma aruanne geofüüsikalistest uurimistest aluskorra kaardistamisel Tapa-Loksa piirkonnas 1968.-1970. a. | O. Gromov, A. Pastuhhova | 1970 | EGF3089 |
| Informatsiooniline aruanne aluskorra kaardistamise tulemustest Tallinn-Loksa alal (seisuga 1. Juuli 1970. a.) | B. Sudov, V. Petersell | 1970 | EGF3093 |
| Kristalliinse vundamendi detailuuringu tulemustest Suursaarel (Gogland) | H. Koppelmaa, J. Kivisilla | 1970 | EGF3117 |
| Aruanne Tallinn-Loksa ala kristalliinse vundamendi geoloogilisest süvakaardistamisest mõõtkavas 1:500 000 (Eesti NSV) | V. Petersell, V. Puura | 1971 | EGF3163 |
| Seletuskiri Tallinn-Loksa aluspõhja geoloogilise kaardi mõõtkavas 1:200 000 juurde | O. Keerup, V. Petersell | 1972 | EGF3177 |
| Aruanne geofüüsikalistest töödest kristalliinse vundamendi kaardistamisel Tapa-Rakvere piirkonnas | O. Gromov, G. Gromova | 1972 | EGF3196 |
| Generaalprojekt süvakaardistamiseks Põhja-Eestis | V. Petersell | 1973 | EGF3248 |
| Põhja-Baltimaade kristalliinse vundamendi ja platvormse tektoonika kaardid | V. Puura, J. Kivisilla | 1973 | EGF3266 |
| Aruanne geofüüsikalistest töödest kristalliinse vundamendi kaardistamisel Kunda-Kiviõli piirkonnas | O. Gromov, G. Gromova | 1974 | EGF3279 |
| Aruanne kristalliinse vundamendi geoloogilisest süvakaardistamisest mõõtkavas 1:500 000 Tapa-Rakvere piirkonnas (Põhja-Eesti) | V. Puura, V. Petersell | 1974 | EGF3298 |
| Aruanne temaatiliste tööde läbiviimisest teemal: Tektoonilise lõhelisuse aerofotogeoloogiline uurimine maaparandusliku kaardistamise piirkondades | A. Mardla, E. Mardla | 1976 | EGF3386 |
| Aruanne geofüüsikalistest töödest kristalliinse vundamendi kaardistamisel Nõva-Jägala alal ja Assamalla detailalal | O. Gromov, G. Gromova, A. Pastuhhova | 1977 | EGF3465 |
| Ida-Eesti Kvaternaarisetete geoloogiline ja struktuurikaart (M 1:200 000), Eesti NSV Kvaternaarisetete ja geomorfoloogiline kaart (M 1:500 000). Aruanne Ida-Eesti aerofotogeoloogilise kaardi koostamise tulemustest | E. Kala, K. Kajak, H. Kajak, A. Mardla, V. Puura | 1977 | EGF3474 |
| Aruanne kristalliinse vundamendi süvakaardistamisest Kunda-Kiviõli piirkonnas (Põhja-Eesti) mõõtkavas 1:500 000 1974.-1977. a | V. Puura, V. Klein, H. Koppelmaa, O. Gromov, E. Kala, J. Kivisilla, O. Keerup, M. Niin, S. Niin, V. Petersell | 1977 | EGF3476 |
| Aruanne Kesk-Eesti aerofotogeoloogiliste kaartide koostamise tulemustest | E. Kala, A. Mardla, V. Puura | 1979 | EGF3585 |
| Aruanne kristalliinse vundamendi süvakaardistamisest Tapa-Assamalla ja Haljala piirkonnas (Põhja-Eesti) 1977.-1979. a | H. Koppelmaa, O. Gromov, E. Kala, J. Kivisilla, V. Klein, A. Mardla, M. Niin, S. Niin, V. Puura, K. Suuroja | 1979 | EGF3600 |
| Aruanne geofüüsikalisest kaardistamisest süvakaardistamisala ettevalmistamisel Hiiumaal | O. Gromov, G. Gromova, A. Fokin | 1980 | EGF3720 |
| Aruanne teemal: Ida-Euroopa platvormi edelatiiva ehitus ja areng NSVL-s (Eesti NSV piires) | E. Kala, V. Puura | 1980 | EGF3734 |
| Seletuskiri Lääne-Eesti aluspõhjakivimite geoloogilise ja struktuurkaardi juurde (mõõtkava 1:200 000). (Aruanne Lääne-Eesti aerofotogeoloogiliste kaartide koostamise tulemustest) | K. Suuroja, A. Mardla, V. Puura | 1981 | EGF3877 |
| Aruanne mustade kiltade formatsiooni potentsiaalsest maagisisaldusest ja ainelisest koostisest Põhja-Eestis | V. Petersell, A. Põldvere, E. Petersell, V. Klein | 1982 | EGF3950 |
| Aruanne mustade metallide mineralisatsiooni ja maagi-ilmingute revisjonist Eesti NSV kristalliinses vundamendis | V. Petersell, A. Talpas, A. Põldvere, E. Petersell | 1982 | EGF3952 |
| Aruanne süvakaardistamisest Tallinn-Kõrvemee piirkonnas (Põhja-Eesti) mõõtkavas 1:500 000 1978.-1982. a | H. Koppelmaa, O. Gromov, J. Kivisilla, V. Klein, T. Lodjak, A. Mardla, M. Niin, V. Puura, K. Suuroja | 1982 | EGF3953 |
| Aruanne mineraal-petroloogilistest uurimustest Põhja-Eesti metamorfsetes kompleksides (alamproterosoikum) | V. Klein, J. Kivisilla, H. Koppelmaa | 1983 | EGF3982 |
| Seletuskiri tektoonilise lõhelisuse ja kvaternaarisetete aerogeoloogilise uurituse kaartide juurde geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise mõõtkavas 1:50 000 piirkonnas | A. Mardla, E. Mardla | 1983 | EGF3988 |
| Aruanne geoloogilisest süvakaardistamisest Keila-Riisipere piirkonnas (Põhja-Eesti) mõõtkavas 1:500 000 (topoalusel 1:200 000) 1982.-1985. a. | H. Koppelmaa, O. Gromov, J. Kivisilla, V. Klein, T. Lodjak, A. Mardla, M. Niin, K. Suuroja | 1985 | EGF4115 |
| Aruanne geoloogilisest uurimisest Virtsu magnetanomaalial ja kaaliumigraniitide massiivil Põhja-Eestis | M. Niin, J. Kivisilla, O. Gromov, T. Lodjak | 1985 | EGF4147 |
| Geoloogiline süvakaardistamine Nõva-Haapsalu piirkonnas mõõtkavas 1:500 000 (topoalusel 1:200 000) 1985.-1987. a. | K. Suuroja, H. Koppelmaa, J. Kivisilla, M. Niin, O. Gromov, V. Klein | 1987 | EGF4259 |
| Süvakaardistamine Hiiumaal M 1:200 000, 1986.-1991. a | K. Suuroja, H. Koppelmaa, M. Niin, E. Pukkonen, O. Gromov, J. Kivisilla, V. Klein | 1991 | EGF4518 |
| Maagiilmingute ja mineralisatsioonipunktide hindamine Eesti aluspõhjas ja aluskorras | V. Petersell, J. Kivisilla, E. Pukkonen, A. Põldvere, K. Täht | 1991 | EGF4523 |
| Põhja-Eesti tektooniline kaart mõõdus 1:200 000 | A. Mardla, V. Petersell | 1993 | EGF4650 |
| Kirde-Eesti kristalse aluskorra geoloogilise kaardi mõõtkavas 1:200 000 trükiks ettevalmistamine | H. Koppelmaa, J. Kivisilla | 1993 | EGF4692 |
| RITA MAARE projekti “Kirde-Eesti magnetanomaalia metallide geneesi põhijooned” aruanne | A. Soesoo, J. Plado, S. Nirgi | 2020 | EGF9404 |
| Jõhvi magnetanomaalia uuringupotentsiaali hindamine | S. Nirgi, L. Maala, T. Kaasik, D. Smyth, F. Wrobel | 2022 | EGF9552 |
Viimati uuendatud 14.04.2022
