Varasemad uurimistööd
Eesti Geoloogiateenistus on varem uurinud ehitusmaavarasid Harju, Rapla, Pärnu, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Jõgeva maakonnas
Eesti Geoloogiateenistus uurib Jõgevamaa ehitusmaavarade levikut, kaevandamist ja kasutamise varustuskindlust. Aruanne valmib 30.11.2027.
Teadaolevate andmete täiendamiseks on kavandatud üldgeoloogilise uurimistöö käigus teha välitöid. Ehitusmaavarade leviku ja kvaliteedi täpsustamiseks võetakse 21st uuringupunktist kivimite ja setete proovid ning selgitatakse välja edasisteks uuringuteks ja kaevandamiseks kõige sobivamad alad ning nende kasutuselevõtu prioriteet.
Uurimistöös antakse hinnang ehitusmaavarade levikule, kaevandamisele ning kasutamise varustuskindlusele Jõgeva maakonnas, kus maavarade registri järgi on arvele võetud viis ehitusmaavara: lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus ja savi.
Töö vajadus on tingitud taristu- ja muude ehitusobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade pidevast nõudlusest ning nende kaevandamisega kaasnevatest probleemidest, mille lahendamine vajab riiklikku käsitlust. Uurimistöös tuleb hinnata näiteks riigile kuuluva taristu rajamise varustatust vajaliku koguse ja kvaliteediga täitematerjalidega, arvestades seejuures majanduslikult otstarbekat veokaugust.
Töö eesmärk on anda ülevaade Jõgeva maakonna ehitusmaavarade ressursist ja nende maavarade kaevandamisest, hinnata varustuskindlust ning kirjeldada maakonnas ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi põhjalikumalt kuni aastani 2040 ning pikema perspektiiviga kuni 2050. Uurimistöös on vajalik geoloogiliste ja maavara kvaliteedi näitajate ning kaevandamistehniliste võimaluste põhjal esitada soovitused kaevandamiseks sobivate piirkondade kasutusele võtmiseks, et tagada varustuskindlus ehitusmaavaradega.
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi Maapõuepoliitika) võeti vastu Riigikogus 06.06.2017. Selle dokumendi järgi uuritakse ja kasutatakse maapõue ning seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades seejuures sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte.
Töö eesmärk tuleneb eespool kirjeldatud Maapõuepoliitika visioonist, mille teostamiseks on vajalik omada terviklikku ülevaadet ehitusmaavarade ressursist, geoloogilistest uurimistöödest ja kaevandamisvõimalustest ning varustuskindlusest. Maavarade kasutamine peab olema keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik ning kooskõlas riigi huviga.
Uurimistööks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta võetakse maavarade registrist ja keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Vajaduse korral küsitakse andmeid riigiametite ja ettevõtete käest. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutatakse täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Vajaduse korral sisaldab üldgeoloogiline uurimistöö ka välitöid, et puursüdamike ja kaevandite abil määrata kivimite ja setete kvaliteedi vastavust ehitusmaavarade nõuete.
Varustuskindluse hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumis maakondade kaupa koostatud ehitusmaavarade ülevaatest. Riigi vajadust ehitusmaavarade järele on võimalik hinnata peamiselt Transpordiameti koostatud teede ja raudteede ehituse ning remondi materjalide (liiv, kruus, killustik) nõudluse prognoosi alusel, mis hõlmab riigi suuremate ehitusmaavarasid tarbivate asutuste (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Raudtee AS ja RMK) vajadusi. Riigiteede ehituse ja remondi ehitusmaterjalide nõudluse mahud esitab Transpordiamet riigiteede teehoiukava alusel.
Uurimistöös analüüsitakse seatud eesmärgi järgi Jõgeva maakonna ehitusmaavarasid. Töö tulemusena valmib aruanne, mis koosneb maakonna ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste ning nende prognoosalade andmete tabelitest, digitaalsest kaardist ja kirjeldavast tekstist. Lisaks on aruandes andmed maavarade kaevandamise mahtude, geoloogiliste uuringute ning nende taotluste ja kaevandamisloa taotluste kohta, mida on kasutatud varustuskindluse analüüsimiseks ning sellele hinnangu andmiseks. Prognoosaladele antakse hinnang kui uutele potentsiaalsetele maardlatele ning esitatakse soovitused perspektiivsete alade kasutusele võtmiseks.
Üldgeoloogilise uurimistöö aruande esitamise tähtaeg on 30.11.2027. EGT annab töö tellijale vajaduse korral jooksvalt infot Jõgeva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse kohta.
Lähtudes Jõgevamaa varustuskindluse vajadusest ehitusmaavarade ressursiga on antud hinnang maakonna ehitusmaavarade uurimisele ja kaevandamise ning kasutamise võimalusele kuni aastani 2040 ja pikema perspektiiviga kuni 2050. Koostatud on digitaalne kaart, mis annab visuaalse ülevaate maardlatest, uuringualadest, mäeeraldistest, uuringu- ja kaevandamisloa taotlustest, prognoosaladest ning piirangutest. Uurimistöös esitatud info on suunatud avalikkuse õigeaegsele teavitamisele ehitusmaavarade kaevandamise vajalikkusest ja selleks uuringute ning mäeeraldiste võimalikust planeerimisest, mis omakorda lühendab kaevandamisloa taotluste menetlemiseks kuluvat aega. Töö tulemuse põhjal saab riik otsustada ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmise ning täiendavate geoloogiliste uuringute tegemise vajaduse üle.
Töö tulemusena esitatavad järeldused on abiks kohalikele omavalitsustele ehitusmaavarade kaevandamisega seotud seisukohtade kujundamiseks ning ettevõtetele üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubade taotlemiseks.
Kontakt
Janne Tamm
Vanemgeoloog
Viimati uuendatud 13.07.2026
