Varustuskindluse uuringud
Eesti Geoloogiateenistus uurib Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade levikut, kaevandamist ja kasutamise varustuskindlust. Aruanne valmib 2026. aasta I kvartalis.
Üldgeoloogilised uurimistööd
Eesti Geoloogiateenistus teeb üldgeoloogilisi uurimistöid Rapla, Pärnu, Lääne- ja Ida-Viru maakonnas.
Varasemad uurimistööd
Eesti Geoloogiateenistus on varem uurinud ehitusmaavarasid Harju, Rapla, Pärnu ja Järva maakonnas.
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Lääne- ja Ida-Viru maakonnas
Eesti Geoloogiateenistus uurib Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade levikut, kaevandamist ja kasutamise varustuskindlust. Aruanne valmib 2025. aasta lõpus.
Alusandmestiku täiendamiseks on planeeritud üldgeoloogiline uurimistöö. Uuringu raames võetakse kivimite ja setendite proovid 16-st uuringupunktist, et täpsustada ehitusmaavarade levikut ja kvaliteeti. Töö tulemusena selgitatakse välja edasisteks uuringuteks ja kaevandamiseks sobivaimad alad ning nende prioriteetsus.
Lähteülesanne
Uurimistöös antakse hinnang ehitusmaavarade levikule, kaevandamisele ning kasutamise varustuskindlusele Lääne- ja Ida-Viru maakonnas, kus maavarade registri järgi on arvele võetud viis ehitusmaavara: lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus ja savi.
Töö vajadus on tingitud suurte taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide ja -maavarade nõudluse kasvust ning nende kaevandamisega kaasnevatest probleemidest, mille lahendamine vajab riiklikku regulatsiooni. Uurimistöös tuleb hinnata näiteks riigile kuuluva taristu rajamise varustatust vajaliku koguse ja kvaliteediga täitematerjalidega, arvestades seejuures majanduslikult otstarbekat veokaugust.
Töö eesmärk on anda ülevaade Lääne- ja Ida-Viru maakonna ehitusmaavarade ressursist ning nende kasutamisest, hinnates olukorda praegusest varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi põhjalikumalt kuni aastani 2035 ning pikema perspektiiviga kuni 2050. Ehitusmaavarade käsitlemisel lähtutakse riigi huvist ning loodusliku, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna tingimustest. Samaaegselt ehitusmaavarade säästliku kaevandamise ja optimaalse kasutamise planeerimisega tuleb maksimaalselt vähendada maavarade kaevandamise ja kasutamisega kaasnevat keskkonnahäiringut.
„Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi Maapõuepoliitika) võeti vastu Riigikogus 06.06.2017. Selle dokumendi järgi uuritakse ja kasutatakse maapõue ning seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades seejuures sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte.
Töö eesmärk tuleneb eespool kirjeldatud Maapõuepoliitika visioonist, mille teostamiseks on vaja omada terviklikku ülevaadet ehitusmaavarade ressursist, kaevandamis- ja kasutusvõimalustest ning varustuskindlusest. Maavarade kasutamine peab olema keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik ning kooskõlas riigi huviga.
Uurimistööks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta võetakse maavarade registrist. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks kasutatakse täiendavalt Eesti Geoloogiateenistuse Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Vajaduse korral tehakse täiendavaid üldgeoloogilisi uurimistöid puursüdamike saamiseks, et määrata kivimite omadusi.
Riigi vajadust ehitusmaavarade järele on võimalik hinnata peamiselt Transpordiameti koostatud teede ja raudteede ehituse ja remondi materjalide (liiv, kruus, killustik) nõudluse prognoosi alusel, mis hõlmab riigi suuremate ehitusmaavarasid tarbivate asutuste (Transpordiamet, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Raudtee AS ja RMK) vajadusi. Riigiteede ehituse ja remondi ehitusmaterjalide nõudluse mahud hindab Transpordiamet riigiteede teehoiukava alusel. Aheraine kasutamise võimalust saab prognoosida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellitud Rail Balticu uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus“ lõpparuandes esitatud andmete alusel.
Uurimistöö käigus analüüsitakse seatud eesmärgi päraselt Lääne- ja Ida-Viru maakonna ehitusmaavarasid ning selle tulemusena valmib aruanne, mis koosneb maakondade ehitusmaavarade (lubjakivi, dolokivi, liiva, kruusa ja savi) maardlate, mäeeraldiste ning nende perspektiivalade andmete tabelitest, digitaalsest kaardist ja kirjeldavast tekstist. Lisaks on aruandes andmed maavarade kaevandamise mahtude, geoloogiliste uuringute ning nende taotluste ja kaevandamisloa taotluste kohta, mida on kasutatud varustuskindluse analüüsimiseks ning sellele hinnangu andmiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta maakondade asustustihedust, looduskaitselisi ja kultuurilisi väärtusi, ehitusmaterjali kvaliteedinõudeid, perspektiivalasid uute potentsiaalsete maardlatena ning alternatiivsete ehitusmaterjalide (ehitus- ja lammutusjäätmed, aheraine, põlevkivituhk ja paesõelmed) taaskasutamise võimalusi.
Töö valmimib 2026. aasta I kvartali lõpuks. EGT annab töö tellijale vajaduse korral jooksvalt infot Lääne- ja Ida-Viru maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse kohta.
Lääne- ja Ida-Viru maakonna ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele ning varustuskindlusele on antud hinnang kuni aastani 2035 ja pikema perspektiiviga kuni 2050. Koostatud on digitaalne kaart, mis annab visuaalse ülevaate maardlatest, uuringualadest, mäeeraldistest, uuringu- ja kaevandamisloa taotlustest, perspektiivaladest ning piirangutest. Uurimistöös esitatud info teavitab avalikkust aegsasti ehitusmaavarade kaevandamise vajalikkusest ja selle võimalikust planeerimisest, mis omakorda lühendab kaevandamise loa taotluste menetlemiseks kuluvat aega. Töö tulemuse põhjal saab riik otsustada ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmise ning täiendavate geoloogiliste uuringute tegemise vajaduse üle.
Aruandes antakse ülevaade Lääne- ja Ida-Viru maakonnas tekkivatest ehitus- ja lammutusjäätmete, aheraine, põlevkivituha ja paesõelmete kogustest ning hinnatakse nende taaskasutusvõimalusi. Töös esitatavad järeldused on abiks kohalikele omavalitsustele ehitusmaavarade kaevandamisega seotud seisukohtade kujundamiseks ning ettevõtetele üldgeoloogilise uurimistöö ning geoloogilise uuringu lubade taotlemiseks.
Ehitusmaavarad Lääne- ja Ida-Virumaal
-
Lääne- ja Ida-Viru maakonna karbonaatkivimid (lubja- ja dolokivi) on kujunenud Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastul.
Olulisemad Lääne- ja Ida-Virumaa lubjakivimaardlad paiknevad maakonna põhjaosas Väo kihistu avamusel ja neis on maavarana peamiselt arvele võetud ehituslubjakivi ja vähesemal määral ka tsemendi- ja täitelubjakivi. Varustuskindluse seisukohast on kõige olulisem Kunda lubjakivi maardla. Tehnoloogilise lubjakivi maardlad paiknevad Lääne-Virumaa keskosas ja on eelkõige seotud Tamsalu kihistu kivimitega.
Ainus dolokivimaardla (Inju-Meriküla) paikneb Lääne-Virumaa keskosas Ärina kihistu avamusel.
- Lääne- ja Ida-Virumaa liiva- ja kruusamaardlad on seotud Kvaternaari mandrijäätumistega ja neis on arvele võetud nii ehitus- ja täiteliiva varu kui ka ehituskruusa ja täitekruusa varu. Olulisemad neist on näiteks Pannjärve ja Kirikuküla liivamaardlad Ida-Virumaal ning Kellavere-Veskimäe liivamaardla ja Maleva kruusamaardla Lääne-Virumaal.
- Lääne- ja Ida-Virumaal on esindatud nii Kambriumi kui ka Kvaternaari ajastu savi. Savimaardlaid on kahe maakonna peale kokku viis, mäeeraldised on olemas Aseri ja Kunda maardlas, kus arvel on vastavalt keraamilise ja tsemendisavi varu.
Ehitusmaavarade üldgeoloogilised uurimistööd
Rapla ja Pärnu maakonna üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk oli koguda täiendavat infot maavaraks sobiva paekivi, liiva ja kruusa leviku ja kvaliteedi kohta ning täpsustada uuringuteks ja kaevandamiseks sobivaid alasid ning nende prioriteetsust. Uuringu käigus võeti kivimite ja setendite proove 26-st uuringupunktist. Uurimistöö valmis Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu raames.
Lääne- ja Ida-Virumaa üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk oli täiendada Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu alusandmestiku. Uurimistöö raames võeti kivimite ja setendite proove 16-st uuringupunktist.
Kontakt
Janne Tamm
Vanemgeoloog
Viimati uuendatud 25.02.2026
