- Tööde käigus revideeritakse puursüdamikukaste ning vajadusel markeeritakse täiendavalt. Säilitatavad puursüdamikukastid pildistatakse.
- Puursüdamike andmebaasi loomise tarbeks koondatakse olemasolevad käsikirjalised ja publitseeritud materjalid. Käsikirjalised materjalid (sh gamma-karrotaaži kõverad, õhikute kirjeldused, litotulbad jm) skaneeritakse.
- Geoloogiafondis säilitatavates aruannetes eristatakse puursüdamike revideeritud kirjeldused ning nende graafiline info (litotulbad, kaardimaterjalid, geoloogilised läbilõiked jm) iseseisvate failidena.
Projektide läbiviimist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
I etapp
Projekti I etapi (2019-2021) tulemusena viidi Arbavere vanadest hoidlatest ja välialalt uutesse hoidlatesse ligikaudu 3000 puursüdamikukasti. Lisaks toodi Keila hoidlatest juurde ligikaudu 4800 puursüdamikukasti.
Revideeriti 717 puurauku, millest 539 olid puuritud kristalsesse aluskorda ning 179 Alam-Paleosoikumi settekivimite kompleksi kivimitesse.
II etapp
II etapi käigus koliti Keila hoidlatest Arbavere hoidlatesse 978 puurauku. Kokku koliti 11 357 puursüdamikukasti, millest kõik said revideeritud ja pildistatud. Projekti II etapp sai alguse juulis 2021 ning lõppes oktoober 2023.
Projekti käigus koondatud ja digitaliseeritud maapõuealane andmestik on nüüd kõigile kättesaadav EGT puuraukude rakenduse kaudu.
