Miks uuringut tehakse?
Eesti turbaalade revisjoni käigus kaardistatakse ja hinnatakse kaevandamisest mõjutatud turbaalasid. Uuringus kogutakse andmeid majandatud turbaalade ulatuse, seisundi, maakasutuse muutuste, ökoloogilise seisundi ja kasvuhoonegaaside heite hindamiseks vajalike näitajate kohta.
Revisjon hõlmab nii aktiivseid kui ka mahajäetud turbakaevandamisalasid ning kaevandamispotentsiaaliga turbaalasid. Töö tulemusel ajakohastatakse ülevaadet turbaalade seisundist, hinnatakse nende edasise kasutuse või taastamise võimalusi ning koostatakse ettepanekud turbaalade teaduspõhiseks ja keskkonnahoidlikuks majandamiseks.
Mida uuringus tehakse?
Uuringus kaardistatakse Hiiu, Saare, Lääne, Pärnu ja Võru maakondade majandatud turbaalad ning hinnatakse nende seisundit ja tulevikuperspektiivi. Töö käigus kogutakse andmeid muu hulgas turbaalade veerežiimi, taimestumise, süsinikuvaru, turbavaru, ökoloogilise seisundi ja looduskaitselise väärtuse kohta.
Uuringu käigus:
- koostatakse ülevaade turbaaladest, mis on olnud või on praegu kaevandamisest mõjutatud;
- hinnatakse turbaalade maakasutust ja selle muutusi alates 1990. aastast;
- kogutakse andmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste ja sidumise täpsemaks hindamiseks sh. võetakse turbaproove hästi ja vähe lagunenud turbakihtidest, millest laboris määratakse turba lagunemisaste, lasuvustihedus, pHKCl, tuhasus ning üldlämmastiku, üldsüsiniku sisaldus;
- taimestiku kirjeldamiseks tehakse droonipõhine fotodokumentatsioon ette määratud lennutrajektooridel, mis võimaldab tulevikus seiret korrata;
- hinnatakse kaevandamispotentsiaaliga turbaalade ökoloogilist seisundit, looduskaitselist väärtust;
- tehakse ettepanekuid turbaalade edasise kasutussuuna kohta: kaevandamine, korrastamise, taastamine või taastuvenergia tootmine;
- luuakse tabel- ja ruumiandmestikke edasiseks analüüsiks ja modelleerimiseks.
Uuringuala ja ajakava
Rakendusuuringu I etapp hõlmab Hiiu, Lääne, Pärnu, Saare ja Võru maakonda. Uuritavate majandatud turbalade pindala on kokku ca 30 000 ha. Välitööd viiakse läbi juunist kuni septembrini 2026. a. Projekt kestab kuni 2. juunini 2027.
Projekti rahastus
Projekti rahastab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulu vahenditest. Rakendusuuring viiakse ellu Kliimaministeeriumi ja Eesti Geoloogiateenistuse koostöös. Projekti eelarve on 600 000 eurot koos käibemaksuga.
Kontakt
Maile Polikarpus
Juhtiv hüdrogeoloog
Viimati uuendatud 16.06.2026
