Maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maasoojusenergiat ca 1–2 meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil. Maapõues sügavamal kui 500 m peituva keskmise ja kõrge temperatuuriga energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole.
Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu vajatavast energiast tarbivad hooned ja seetõttu on oluline suurendada liginullenergiahoonete hulka ning luua hoonete energiatõhusust toetavaid rahastamisvõimalusi. Maasoojusenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki ja maasoojusenergia kasutamist energia tootmiseks peetakse üle kahe korra tõhusamaks kui näiteks õhksoojuspumpade kasutamist. Maasoojusenergiat kasutav soojuspump võib erinevate hinnangute kohaselt säästa 30–60% küttekuludest ja 20–50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.
Euroopa Liidu liikmena soovib Eesti rakendada laiemalt taastuvenergiaallikaid ning kasutada energiat efektiivsemalt. Esmaste hinnangute kohaselt on maasoojusenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea.
PROJEKTID
GEOENEST
Augustis 2021 alustas Eesti riik maasoojusenergia potentsiaali uurimist. Eesti Geoloogiateenistuse juhitava kolmeaastase projekti käigus uuritakse täpsemalt maasoojusenergia potentsiaali Eesti eri paigus ning ehitatakse kaks maasoojusenergia katsejaama. Uurimisprojekt kestab 2025. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist.
AVATAR
Veebruaris 2024 alustas Eesti riik kvaternarisetete maasoojusenergia potentsiaali uurimist. Eesti Geoloogiateenistuse juhitava kolmeaastase projekti käigus uuritakse täpsemalt kvaternaarisetete maasoojusenergia potentsiaali Eesti eri paigus ning ehitatakse võimalusel katsejaam. Uurimisprojekt kestab 2026. aasta lõpuni, projekti eelarve on 1,25 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist.
