Viimase sajandi jooksul on Eesti aluskorrakivimitesse geoloogilise süvakaardistamise ja maavarade otsingute eesmärgil puuritud ligi 500 puurauku. Viimastest suurematest aluskorrauuringutest on möödunud nüüdseks üle 40 aasta. Selle aja jooksul on tehnoloogiad teinud kiire arenguhüppe ning kivimitest ammutatavate toormete nimekiri on oluliselt laienenud.
Automaatne skaneerimisjaam võimaldab puursüdamikke analüüsida detailsemalt kui klassikalised kivimite geokeemilised ja mineraloogilsied uurimismeetodid, kus analüüsiks piisavalt suure proovikoguse jaoks võib uuritav ilming jääda liiga väikeseks. Eesti aluskorra uuringutes on praeguses etapis oluline tuvastada ka väiksemad maagistumisilmingud, mis annavad teavet Fennoskandia kilbi Eesti ala geoloogilise ajaloo sealhulgas siin toimunud maagistumisprotsesside kohta.
Eesti Geoloogiateenistus järgib aluskorrakivimite uuringutel strateegiliste maavarade otsingute ja uuringute teekaarti, mille üheks eesmärgiks on perspektiivsemate puursüdamike keemilise koostise skaneerimine, et tuvastada varasemate uuringute käigus tähelepanuta jäänud maagistumisilminguid. Uuringutes arvestati Eesti aluskorra ehituse sarnasust Lõuna-Soome ja Kesk-Rootsi aladega ning keskenduti kriitilistele toormetele, mis esinevad analoogsetes kivimkompleksides.
Töö käigus tuvastati uuritud 22 puursüdamikus 180 maagistumisilmingutele viitavat intervalli, mis sisaldasid uuritud kriitilistele toormetega tüüpiliselt koos esinevaid elementide assotsiatsioone: Ni-Co-Cr, Ti-V-Fe, Mo-W-Bi, Sn-Zn-Cd, Cu-Ni, Nb-Y-P, K-Sn-Rb-Ga ja Au-Ag-As-Sb-Bi-W-Se-Sn.
Lisaks ilmnes, et analüüsitud puursüdamikud on varasemalt kirjeldatust muutlikumad, mis näitab skaneerimismetoodika kasulikkust väiksemate ilmingute tuvastamisel. Antud töö tulemused aitavad järgmistes uuringuetappides keskenduda juba perspektiivsematele aladele ning valida geofüüsikaliseks kaardistamiseks sobivad meetodid.
Uurimistöö aruanne koos lisade ja digitaalsete alusandmetega on leitav Geoloogiafondist.
