„Haruldased muldmetallid on rohe- ja digipöördes keskse tähtsusega, sest neid on tarvis nii roheenergia tootmises ja salvestamises kui ka muudes kõrgtehnoloogilistest valdkondades. Euroopa sõltub praegu nende kriitliste elementide puhul pea täielikult kolmandatest riikidest, kuid sõltuvuse vähendamiseks ja meie majandusjulgeoleku suurendamiseks tasub otsida sellele alternatiive,“ rääkis MKMi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.
Tatari sõnul on maapõue uuringutega jätkamine oluline, et saaksime kohalikest toormetest parima võimaliku teadmise. „Peame veenduma, millised on kaasnevad keskkonnamõjud ning majanduslik perspektiiv. Selle põhjal saab kaugemas tulevikus juba edasi otsustada, kas see on meile sobilik viis, kuidas kasvatada teadmismahukat majandust ning luua uusi töökohti. Maavarade tark väärindamine on ka näiteks meie põhjanaabrite majandusliku tugevuse üks nurgakive,“ lausus ta.
Eesti Geoloogiateenistus on tegelenud fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringutega alates 2018. aastast. Seni on valideeritud ajaloolisi andmeid ning teostatud ruumianalüüs, et leida võimalikud perspektiivsed uuringualad. Hiljuti saadud 6,1 miljoni euro suuruse lisarahastuse abil võetakse nüüd fookusesse eelkõige toorme kaevandamise ja väärindamise tehnoloogia küsimused ning tervikliku väärtusahela analüüs. Edasised uuringud fokuseeritakse perspektiivsele uuringualale, milleks on 2022. aasta valminud uuringu kohaselt Kunda lähedal Aru-Lõuna ala, mis suures osas kattub praegu tegutseva lubjakivi karjääriga.
Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli tõdes, et praegu olemasolev teadmistepagas selles valdkonnas pole veel piisav, mistõttu tuleb uuringuid tihedas koostöös Eesti ülikoolidega jätkata. „Me võtame oma uuringute aluseks TalTechi ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud RITA ja RESTA programmidest rahastatud teadusprojektide tulemused. Maailmas on küll erinevaid praktilisi fosforiidi väärindamise näiteid, kuid hetkel ei ole teada toimivat fosfori ja haruldaste muldmetallide kooseraldamise tehnoloogiat. Seetõttu tuleb meil leida innovatiivseid lahendusi ja luua just meie kohalikule ressursile põhinev kompetents.“
Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbiviidava kriitiliste ressursside uuringu tulemustest lähtuvalt on Eesti ühiskonnal võimalik tulevikus ühiselt otsustada, kas ja kuidas tasub fosforiidi, haruldaste muldmetallide ja kaasnevate ressursside võimaliku kompleksse väärindamisega edasi liikuda.
Täiendav info:
- Tiit Kaasik
- Maavarade osakonna juhataja
- Eesti Geoloogiateenistus
- +372 5190 8839
- [email protected]
