Sa oled siin

Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas

Eesti Geoloogiateenistus (EGT) teostas 2018. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurimistöö Harjumaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest. Ülevaade keskkonnanõuetest ja alternatiivsetest ehitusmaterjalidest tehti koostöös Keskkonnaministeeriumiga.

Harjumaal leiduvatest ehitusmaavaradest kaevandatakse peamiselt ehituslubjakivi ning ehitusliiva ja -kruusa. Valminud uurimistöö eesmärk oli koondada informatsioon Harjumaa ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnata praegust varustuskindlust ja ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni aastani 2050. Töö vajadus tulenes ehitusmaavarade suurenenud tarbimisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, mille lahendamine vajab riiklikku regulatsiooni.

Töö koostamise algmaterjalidena kasutati EGTs ja Eesti Geoloogiakeskuses läbi viidud geoloogilise kaardistamise andmeid ning Geoloogiafondis olevaid geoloogiliste uuringute aruandeid, samuti Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeid koos maavaravarude koondbilansiga. Kokkuvõtlik info Harjumaa ehitusmaavarade geoloogilise uurituse kohta on esitatud maardlate kirjeldustes. Andmed arvel oleva varu ja kaevandamiskoguste kohta on  maavaravarude koondbilansi järgi seisuga 31.12.2017.

Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks Harju maakonnas on EGT esitanud järgmised ettepanekud:

  • laiendada maksimaalselt kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamise võimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende maardlate lähiümbruses, avada karjäärid Jägala maardlas ning teha geoloogiline uuring Paldiski perspektiivsel alal;
  • hinnata ümber maardlate nimistus arvele võetud ehitusliiva ja -kruusa varu ehitusmaavara toormele esitatud nõuete alusel ning teha geoloogiline uuring Kuusalu perspektiivsel alal, et tagada regioonis ehitusliivaga varustuskindlus kuni aastani 2050;
  • soovitada Statistikaametil välja töötada andmehaldus ehitusmaavarade kasutamise, ekspordi ja impordi kohta ning analüüsida selle teabe põhjal riigi vajadust ehitusmaavarade kaevandamise mahtude osas.

Lisaks Harjumaa ehitusmaavaradele on uurimistöö aruandes käsitletud ka põlevkivi aheraine ja põlevkivituha, paesõelmete ning ehitus- ja lammutusprahi taaskasutamise võimalusi alternatiivsete ehitusmaterjalidena.

Kontaktisik

 

Viimati uuendatud: 29. märts 2019