Sa oled siin

Viimsi poolsaare põhjavee probleemid ja nende põhjused

14. märts 2019 - 10:40
Foto: Eesti Geoloogiateenistus

Refereering ajakirjas Geosciences ilmunud artiklist „Intrusion of Saline Water into a Coastal Aquifer Containing Palaeogroundwater in the Viimsi Peninsula in Estonia“.

Valle Raidla, Joonas Pärn, Werner Aeschbach, György Czuppon, Jüri Ivask, Madis Kiisk, Robert Mokrik, Vytautas Samalavičius, Siiri Suursoo, Siim Tarros, Therese Weissbach

Avaldatud: Geosciences 2019, 9(1), 47; https://doi.org/10.3390/geosciences9010047

Täna puudub Viimsi poolsaarel ühendus Tallinna tsentraalse veevarustusega ning kogu tarbevesi poolsaarel pärineb ainsast kohalikust mageveevarust, Kambriumi-Vendi põhjaveekihist. Mainitud põhjavesi on kujunenud viimasel jääajal Eestit katnud liustiku sulavetest ning tegemist on nö taastumatu ressursiga. Intensiivne põhjavee väljapumpamine on põhjustanud olulisi muutusi Viimis poolsaare põhjavee keemilises koostises. Poolsaare edelaosas on täheldatav põhjavee magestumine ning keskosas põhjavee sooldumine mille põhjusena on kahtlustatud merevee sissetungi. Sel põhjusel on ka kehtestatud olulised piirangud väljapumbatavale veehulgale AS Viimsi Vesi poolt tellitud uuringu eesmärgiks oli Viimsi poolsaarel toimuvate hüdrogeokeemiliste muutuste ulatuse ja põhjuste väljaselgitamine.

Uurigu tulemused näitavad, et põhjavee sooldumist ei ole  põhjustanud merevesi vaid soolase põhjavee sissetung sügavamatest kristalliinikumi kivimitest. Kambriumi-Vendi põhjavee magestumine poolsaare edelaosas on tänapäevaste pinnavete infiltreerumise tagajärg. Poolsaare loodeservas asuv Merivälja ürgorg lõikab läbi Kambriumi-Vendi põhjaveekihti katva  veepideme, võimaldades magedamatel pinnavetel tungida muidu väga hästi isoleeritud põhjaveekihti. Artiklis on esitatud kontseptuaalne mudel Viimsi poolsaarel toimuvatest hüdrogeoloogilistest protsessidest. Seni kui põhjavee väljapumpamine toimus ainult poolsaare keskel  asuvas veehaardes,  toimus põhjavee intensiivne aga lokaalne  sooldumine. Põhjavee väljapumpamise hajutamine üle poolsaare on soodustanud magedama põhjavee levikut ning vähendanud põhjavee sooldumise ilminguid. Kuigi uuring ei tuvastanud merevee sissetungi, on see siiski tulevikus võimalik ja seda eelkõige ürgoru piirkonnas, kus paraku ei asu hetkel ühtki riikliku seirekaevu.

Põhjavee sooldumise kasvuga Viimsi poolsaarel kaasneb ka raadiumi sisalduste suurenemine, mille tõttu halveneb saadava joogivee kvaliteet. Seni on raadiumi allikaks Kambriumi-Vendi põhjaveekihis peetud kristalliinset aluskorda kuid antud uuringu tulemused viitavad, et võimalikuks tuleb pidada ka uraani sekundaarset maagistumist Merivälja ürgoru läheduses. Seega ei pruugi põhjavee magestumisega kaasneda raadiumi kontsentratsioonide olulist vähenemist Viimsi poolsaare põhjavees vaid võib eeldada raadiumi sisalduste stabiliseerumist mõõdukatele väärtustele (0,2 kuni 0,3 Bq/L).


Joonis: Raidla et al., 2019