Sa oled siin

Valmis geotehniline uuring fosforiidi kihindi tugevusomaduste kohta

10. november 2021 - 10:31
Uus puursüdamik Arbaveres

Eesti Geoloogiateenistus viis aastatel 2020-21 läbi mitmeid puurimisi, mille käigus saadud väärtusliku kivimimaterjali analüüsimisega Eesti eksperdid praegu tegelevad. Nüüdseks on valminud üks osa uuringust, mille eesmärk oli uute puursüdamike materjali abil hinnata, kui suuri stabiilseid käike oleks geotehnliselt võimalik fosforiidikihindisse rajada.

Valminud töö toetub Tartu Ülikooli projekti “Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega” osale „Virtuaalse kaevanduse ajaline ja ruumiline planeerimine (PDF)“, mille koostas OÜ IPT Projektijuhtimine 2017. aastal. Autorid tõid toona välja, et analüüside koostamisel oli probleemiks arvutustes sisendina kasutatavate andmete usaldusväärsus. Ajalooliste uuringute käigus puuritud materjal oli valdavalt nii purunenud, et seda ei olnud võimalik katsetada füüsikalis-mehaaniliste omaduste väljaselgitamiseks. Eesti Geoloogiateenistuse poolt värskelt puuritud südamike kvaliteet oli aga piisavalt hea ja võimaldas määrata laboris kivimite proovide vastavaid näitajaid, sealhulgas ühetelgset survetugevust, mahukaalu, erikaalu jne. Saadud laboritulemuste ning geoloogiliste ja geotehniliste kirjelduste põhjal uuendas ja täpsustas OÜ IPT Projektijuhtimine koostöös geoloogiateenistusega varasemas projektis koostatud geotehnilist mudelit. Uuringu peamised järeldused on:

  • Nii laborikatsed kui ka puursüdamike kirjeldused näitavad, et fosforiidi tugevus väheneb, kui katendi paksus kasvab.
  • Rakvere maardlal paikneval näidisalal on umbes 100 m sügavusel 1 m laiune käik ilma toestamiseta varisemisohtlik.
  • Toolse maardla näidisalal on umbes 40 m sügavusel võimalik rajada kuni 2m laiuseid käike selliselt, et need on püsivad.

Oluline on siinkohal märkida, et antud töö on üks osa käimasolevast komplekssest Eesti kriitiliste toormete uuringust ja selle tulemused leiavad kasutust järgmiste etappide alusmaterjalina. Eelkõige on tööst saadud info abiks tulevikus kaevandamise tehnoloogia ja maksumuse kohta hinnangute andmisel, mis on vajalikud selleks, et tervikuna hinnata ressursi kasutuselevõtu mõistlikkust. Uuringuaruandes esitatud järeldusi tuleb vaadelda kui üldistust, mis ei asenda detailset modelleerimist võimaliku kaevanduse projekteerimise käigus.

Valminud aruande leiab geoloogiafondist.