Sa oled siin

Meist meedias: Põhjarannik: Virumaa fosforiidis leiti ka haruldasi muldmetalle

13. juuli 2021 - 17:43
Puursüdamikud Arbaveres.

13.07.2021 avaldas Põhjarannik intervjuu EGT direktori Sirli Sipp Kulliga, kus arutleti selle üle, kuidas on läinud raua- ja fosforiidiuuringud, mis on mõjutanud uuringute läbiviimist ning millised on tulevikuplaanid.


Poolteist aastat tagasi Jõhvi rauamaardlast välja puuritud kahte südamikku uurides otsiti ennekõike rauaga kaasneda võivaid väärtuslikke metalle. "Midagi seal on, aga napilt," ütles Eesti geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli. Näiteks leiti mõningaid mineraale, mis mujal maailmas käivad kullaga kaasas. Kulda ennast ei leitud. Ei leitud üldse midagi sellist, mille järgi kohe kaevandama hakata. Küll aga tuleb uurimist kindlasti jätkata. Kui uuringu aruanne augustis lõplikult valmis saab, asutakse seda analüüsima, et saada selgust, millises suunas uuringutega edasi minna.


Teiste riikide eksperdid kutsuti appi


Rauamaardla uurimisse kaasati üle väga pikkade aastate ka rahvusvahelised eksperdid. Koroona veeretas sellele teele küll takistusi: kaks asjatundjat, kes pidid Arbaverre puursüdamikke uurima tulema − rauamaagi ekspert Saksamaalt ja geokeemik Põhja-Iirimaalt −, pole riikidevahelise liikumise piirangute tõttu seni kohale jõudnud. Uuringumaterjalid on aga riikide vahel liikunud ja omavahel on suheldud ning nüüd teatakse siinmail oluliselt paremini, kuidas selliseid töid rahvusvaheliste nõudmiste järgi teha.


Paks pinnasekiht segab


Geoloogid eeldavad, et meie maapõues võib peituda rohepöörde jaoks väga hinnalisi metalle − nagu neid leidub näiteks Soomes ja Rootsis. Erinevalt Soomest ja Rootsist katab meie võimalikke leiukohti paks kiht settekivimeid, Jõhvis on selle paksus lausa 230 meetrit. "Nagu paks vatitekk oleks peal," võrdles Sipp Kulli. "Katsu siis läbi selle vatiteki leida üldse õige koht, kus puurida." Nii puurimisel kui veel enam kaevandamisel tähendab iga meeter kopsakat kulu. Seega tuleb kõigepealt geofüüsikaliste uuringutega leida kohad, kus oleks kõige mõistlikum ja säästlikum puurima asuda.


Fosforiidiuuring võiks luua töökohti


Nii magnetanomaaliat kui eelkõige fosforiiti uurides mõtleb geoloogiateenistus ka sellele, kuidas need uuringud võiksid aidata Ida-Virumaal uusi töökohti luua. "Otsime, kas mõne muu toorme kaevandamine võiks mingilgi määral asendada põlevkivi kaevandamist," on Sirli Sipp Kulli uuringute jätkamise olulisust selgitanud nii parlamendis kui valitsuskabinetis. Virumaa fosforiidiuuringu esimeses etapis puuriti 37 puurkaevu. Praegu uuritakse puursüdamikke, määratakse, kui palju on neis fosforit ja haruldasi muldmetalle. Pooltest südamikest on proovid võetud, edasi uuritakse neid välismaa laborites. Tulemusi võrreldakse nõukogude ajal tehtud uuringutega − fosforiidiauke puuriti siis üle kuue tuhande − ja isegi tehnoloogia arengut arvestades on erinevused paiguti väga suured, kummalisel kombel eriti tiheduse puhul. Sipp Kulli märkis, et omaaegsetes aruannetes on väga palju andmeid salastatud, koordinaadid nihkes või hoopis märkimata. "Eri aastatel ja eri kohtades kasutati erinevat "Tambovi konstanti", nii et mingit valemit õigete koordinaatide leidmiseks kasutada ei saanud," naeris ta. Maa-ameti inimeste abiga õnnestus enamiku tollaste puuraukude asukoht siiski kindlaks teha.


Otsitakse fosforist väärtuslikumat


Varasemad fosforiidiuuringud keskendusid fosforile ja sellega kaasnevaid haruldasi muldmetalle vaadati toona väga-väga vähe. Praegu ennekõike just neid otsitaksegi. Ja on juba ka leitud. "Need on metallid, mida on hädasti vaja, et teha püsimagneteid. Püsimagneteid on hädasti vaja taastuvenergia tootmisel kasutatavas tehnoloogias: tuuleparkides, päikesepaneelides, elektriautodes, aga ka mobiiltelefonides, arvutites," selgitas Sipp Kulli.


Pooltest mulluste uuringutega saadud puursüdamikest on juba proovid võetud, haruldaste muldmetallide sisaldust neis hakatakse määrama välismaa laborites.


Geoloogiateenistusega teevad koostööd Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool, kus uuritakse, mis vormis haruldased muldmetallid fosforiidi sees on ja milliste tehnoloogiatega need sealt välja saaks võtta.


Fosforiidiuuringu aruannet esitleb geoloogiateenistus tuleval suvel.