Sa oled siin

Meist meedias: Põhjarannik kirjutab Virumaa fosforiidiuuringust

6. august 2020 - 11:47
geoloog puursüdamikku uudistamas
Väljatud puursüdamik Sakal enne kärnikasti panekut

Põhjarannik kirjutab Virumaa fosforiidiuuringust, millega tehakse algust Toila vallas.

Esmaspäeval alustas OÜ Inseneribüroo Steiger Eesti geoloogiateenistuse tellimusel Sakal esimese uuringupuuraugu puurimist. Järgmised uuringupuuraugud tehakse Kohtla-Järvel ja Kohtla-Nõmmel. Sakal puuritakse 30, Kohtla-Järvel 35 ja Kohtla-Nõmmel 60 meetri sügavusele. Oktoobri keskpaigani puuritakse kahel Virumaal kokku 16 puurauku, neist 7 meie maakonnas. Geoloogiateenistus uurib sel moel maapõues peituvat fosforiiti ja graptoliitargilliiti.

Rohepööre ja akumetallid
Fosforiidist on enamik inimesi kuulnud, graptoliitargilliidist mitte eriti. "Graptoliitargilliiti teatakse mitme nime all, varem nimetati seda ka diktüoneemakildaks. Tegemist on musta savikiviga, milles on orgaanilist ainet nagu ka põlevkivis − olemuselt see ongi põlevkivi. Lisaks on graptoliitargilliiti kogunenud suuremates kontsentratsioonides metalle, mis võiksid mõningal juhul olla huvipakkuvad," selgitas Eesti geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik. Ajalooliselt on selles kivimis huvi pakkunud uraan, mille kohta on suhteliselt palju teada, kuna seda nõukogude ajal uuriti. "Tänapäeval pakuvad rohkem huvi erisugused akumetallid. Kuna meil on soov teha rohepööret, minna üle taastuvatele energiaallikatele, siis on oluline teadmine, et graptoliitargilliidist on tuvastatud kõrgendatud vanaadiumisisaldusi. See ongi üks meie põhilisi huviobjekte, ent seal on veel metalle, millele tähelepanu pöörata, näiteks molübdeen. Kunagi on määratud väikestes kogustes ka reeniumi." Kaasik möönis, et nende metallide kontsentratsioonid on väikesed − kui rääkida maailma erisuguste maakide kontekstis − ja praegu ei ole head lahendust selle materjali töötlemiseks. Aga teadmist on ikka vaja. Mis fosforiidi uurimisse puutub, siis on Kaasik varem öelnud, et kindlasti ei keskendu nüüdne uuring üksnes fosforiidile kui väetise toorainele, vaid vähemalt sama suur on huvi sellega kaasneva vastu. "Me juba teame, et fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle; uue materjali hankimine võimaldabki välja selgitada, kui palju täpsemalt ja kuidas need kogused näiteks pindalaliselt jagunevad." Kogu uuringu eesmärk on kõigepealt kontrollida varasemaid andmeid ning teha täpsemaid analüüse nende elementide osas, mida varem ei määratud või määrati ebatäpselt.

Keskkonnale ohtu pole
Uuringu käigus kogutakse ka hüdrogeloogilist infot. "Väga suurt teadust seal taga ei ole, põhiliselt mõõdame põhjavee taset," ütles Tiit Kaasik. Kõigis puuraukudes mõõdetakse veetaset pärast augu rajamist. Enamikus aukudes veeuuring sellega piirdubki − pärast puursüdamiku väljavõtmist auk suletakse. Neli auku aga, üks neist meie maakonnas (Lüganuse vallas Uljaste külas), jäetakse paariks aastaks ehk kuni uuringuloa lõpuni seirekaevuna avatuks ja veetaset mõõdetakse neis korduvalt. "Neisse aukudesse paigaldatakse mantlid sisse nagu puurkaevudele, et ei tekiks mingit reostust," pidas Kaasik oluliseks märkida. Oluline on seegi, et puurimisel on kõik põhjaveekihid eraldatud ja mingeid ohtlikke aineid ei kasutata. Seega pole kohalikel elanikel vähimatki põhjust oma kaevu või piirkonna põhjavee pärast muretseda.

Puurimisfirma peab tööd lõpetama, sealhulgas alad korrastama 15. oktoobriks, edasi hakkavad geoloogid puursüdamikke uurima.