Sa oled siin

Meist meedias: Põhjarannik kajastab Uljaste järve uurimist

9. juuni 2021 - 14:28
Sonari pilt.

08.06.2021 avaldas Põhjarannik artikli Uljaste järve uurimisest.

Artiklis tuuakse välja, et eelmisel nädalal tegi inseneribüroo Steiger algust seirekaevude puurimisega. Esimeses etapis tehakse neid seitse, edaspidi lisandub veel viis.

Geoloogiateenistuse vanemhüdrogeoloog Maile Polikarpus rääkis, et kaevud puuritakse gruppidena, igas grupis vähemalt kaks kaevu. Madalam mõõdab veetaset pinnakattes, sügavam ulatub lubjakividesse, kus on kaks põhjaveekihti. Suuremat huvi pakub neist ülemine, mis on tõenäoliselt kõige rohkem järvega seotud, ent oluline on teada veetaseme muutusi ka alumises kihis, kust enamiku piirkonna majapidamiste puurkaevud vee saavad.

Kaevudest vesi ei kao

Geoloogiateenistuse asedirektor Jaak Jürgenson kinnitas, et kohalikud elanikud ei pruugi oma kaevudest vee kadumise pärast muretseda: seirekaevud ei erine millegi poolest tavalistest puurkaevudest ega mõjuta kuidagi põhjavee taset.

Selleks, et mõni seirekaev purskama võib hakata, nagu see ühe varasema uuringu ajal juhtus, ollakse igaks juhuks valmis: siis tuleb manteltoru pikendada või äärmisel juhul kaev sulgeda.

Uuritakse ka kaevude tegemisel saadud puursüdamikke, et kivimite veejuhtivusest teavet saada. Põlevkivi või fosforiiti sealt ei otsita ja ega neid sellises sügavuses leidugi.

Veetaset mõõdetakse mujalgi kui seirekaevudes, kokku 22 kohas. Uljaste järves ja Toomika ojas on juba andur sees, soos, täpsemalt Saarjärves samuti. Laiema taustateabe saamiseks pandi andurid ka mõnda erakaevu, üks neist isegi Sondas.

Umbes poole aasta tagant käiakse andurite salvestatud andmeid üle vaatamas, kord kuus mõõdetakse vooluhulka Toomika ojas.

Uuriti ka järve põhja

Maikuus tiirutas Uljaste järvel geoloogiateenistuse mootorpaat, mis nelja erisuguse seismoakustilise mõõteriistaga järve põhja uuris. Nii saadakse teada, kui sügaval on lubjakivi ja kas selles võib olla vee juhtimist mõjutavaid rikkeid.

Värskeid andmeid alles töödeldakse, sestap oskas Maile Polikarpus öelda vaid nii palju, et läänepoolses osas on järv turbapõhjaga ning lubjakivi tundub asuvat järve veetasemest 9 - 10 meetri sügavusel.

Kui andurid on kahe aasta pärast oma töö teinud, otsustatakse iga seirekaevu saatus eraldi. Need, millle vastu rohkem huvi ei ole, suletakse, osa aga jätkab ilmselt seirekaevudena.

Uuringut kaasrahastab Kiviõli Keemiatööstus, kes loodab saada sellest ettekujutuse, kuidas põlevkivi kaevandamine Uljaste järve mõjutab.