Sa oled siin

Meist meedias: Pärnu Postimees kirjutab: Pärnumaa põu varustab ehitusi dolokivi, liiva ja kruusaga

19. juuni 2020 - 11:53
Foto: Eesti Geoloogiateenistus

Pärnu Postimees kirjutab ehitusmaavarade teemal ja sõna saab ka meie vanemgeoloog Janne Tamm.

Pärnumaa ehitusmaavaradest on arvele võetud dolokivi-, liiva-, kruusa- ja savimaardlad, mille kaevandamine moodustab ligemale kuus protsenti riigi põuest ammendatust ja kust saadud maavara kogus ulatus tunamullu 600 000 kuupmeetrini.

Milline on ehitusmaavarade levik, kaevandamine, kasuta­mine ja varustuskindlus aastani 2030 ja 2050, uuris geoloogiateenistus majandusministeeriumi tellimusel ja lisas koostöös keskkonnaministeeriumiga keskkonnanõuete ülevaate. Samasugune uuring hõlmab Rapla ja Harju maa­konda ehk Balti raudtee rajamise piirkonda.

“Eesti kohalikest ehitusmaavaradest on kõige kriitilisemas seisus teedeehituse ja ehitusmaterjalitööstuse varustatus kõrgemargilise ehituslubjakiviga,” tõdes töörühma juht Janne Tamm, kes on Eesti geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna vanemgeoloog.

Tamme jutu järgi levivad Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal lääne-idasuunaliste vöönditena eri vanusega ja kivimilisest koostisest tingituna eri kasutusomadustega lubja- ja dolokivi avamusalad. Eesti geoloogilise ehituse tõttu ei ole Pärnumaa lõunaosas võimalik paekivi kaevandada, sest alal levivad Devoni-aegsed purdkivimid (aleoliidid ja liivakivi), seepärast sõltub maakonna varustatus ehituskillustikuga vaid põhjaosas paiknevatest dolokivimaardlatest. Seetõttu ongi geoloogiateenistus teinud ettepaneku laiendada ehituspaekivi kaevandamist Anelema, Koonga ja Kurevere maardlas ning võtta kasutusele Kobra maardla ja teha geoloogiline uuring Kaisma, Mihkli ja Tarva maardla piirkonnas ja Valistre perspektiivsel alal.

Uurimusele tuginedes on kodumaakonnas vaja järgneva kümne aastaga kaevandada 15,5 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, mille põhikasutajad on maanteeamet ja Rail Balticu (RB) rajajad, keda ahvatlevad maardlad jäävad keskeltläbi 45 kilomeetri kaugusele tulevasest raudteekoridorist.

PP

Pikemas vaates vajavad riigiteede ehitajad ja hooldajad ligemale 13 miljonit kuupmeetrit ­ehitusmaavarasid, kuid kruusa ja liiva tarbivad kohalike teede korrashoiuks omavalitsusedki. Kas riigi suurim maakond kujuneb lisanduvate karjääride ammendamise järel 100 järve maaks?

Suurim surve ehitusmaa­varamaardlatele ja geoloogiliste uurin­gute lubade taotlemisele on paekivipinnasega Läänerannas, aga ka liiva- ja kruusapinnasega Häädemeeste ja Saarde vallas. Kohalikel pole vastu kobiseda suurt midagi, kui esikohal on ­riigi huvi, mis tugineb riigikogu otsusele ja 11. novembrist 2017 jõustunud maapõueseadusele.

Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnutsi ei teki probleeme kaevanduste avamisega siis, kui need lähevad kokku valla üldplaneeringuga.

“Dolokivi on meie vallas ­palju, samuti on nii Koonga kui Hanila piirkonna üldplaneerin­guga võimalikud maardlad välja käidud,” kinnitas Pikkmets. “Probleem on metsamaa omanike soov hakata rajama kaevandust metsamaale pärast seda, kui mets on maha võetud. Ehk suhtumine, et kui järgmised 50 aastat ei ole sealt midagi raiuda, siis äkki saab praegune omanik midagi veel rahaks teha.”

Rail Baltic on kindlasti üks suuri mõjutegureid maavarade kaevandamise planeerimisel, kuid siiski mitte ainus.

Aivar Jaeski

Vallavanema jutu järgi on lähtuvalt riigi huvist Koongas välja antud kaks kaevandusluba, mis katavad dolokivi vajaduse 40–50 aastaks. Seega pole vajadust ehitusdolokivi pärast lähimatel aastakümnetel uusi karjääre avada või geoloogilisi uuringuid teha. Sinna hulka on arvestatud kogu RB dolokivimaterjali vajadus. Eestis läheb RB-l tarvis 0,4 miljonit kuupmeetrit lubja- ja dolokivi ja Koongasse väljastatud kaevandamislubade maht on poolteist miljonit kuupmeetrit.

“Kui lisada siia teised maardlad ja põlevkivi kaevandamise kõrvalprodukt, ei saa nõustuda arusaamaga, et oleks vaja uurida või avada uusi dolokivikaevan­dusi,” järeldas Pikkmets.

Mainitud uuringule tuginedes asub riigi 636st ehitusmaavarade maardlast vaid kümnendik ehk 62 Pärnumaal ning kaevandusmaht ulatub kuue protsendini. Läinud novembriks oli geoloogilise uuringuloa taotlus esitatud kahe dolokivimaardla kohta 54 hektaril ning viie liiva- ja kruusamaadla suhtes 241 hektaril. Mitme puhul oli omavalitsus kas keeldunud või ei olnud arvamust esitanud.

Maardlate avamise eesmärk on riigil ühene: RB koridori ehitamine, seepärast on uuringu koostaja lisanud, kui mitme kilomeetri kaugusele tulevikuraudtee jääb.

Ehitusmaavarade maardlad Pärnumaal

Kasutusalade järgi jaotuvad maakonnas ehitusmaavarad: dolokivi: ehitus- ja ­viimistlusdolokivi, täitedolokivi ja tehnoloogiline kivi; liiv: ehitus- ja täiteliiv; kruus: ehitus- ja täite­kruus; savi: keraamiline ja ­keramsiidisavi. Dolokivimaardlaid on üheksa, neist neli on kasutuses. Enim kaevandati ehitusdolokivi Anelema maardlast (2018. aastal).

Liiva- ja kruusamaardlaid on 51, neist 25 on liiva- ja 26 kruusamaardlad. Enim kaevandati liiva ja kruusa Potsepa, Kamali, Soomra ja Eassalu maard­las (2018. aastal).

Viimase kümne aastaga on keskkonnaametile maakonnast esitatud ehitusmaavarade otsingu ja geoloogilise uuringuloa saamiseks 93 taotlust.

Keskkonnaameti and­metel oli 1. novembriks 2019 menetluses kaheksa geoloogilise uuringu loa taotlust, neist kaks dolokivi ja viis liiva ning kruusa uuringuteks.

Andmed: geoloogiateenistus, PP

Balti raudtee läbib Pärnumaad ligemale 110 kilomeetri pikkuselt ja neelab taristu rajamiseks vähemalt 6,5 miljonit kuupmeetrit dolokivi, liiva ja kruusa. Hiidrajatise kavandajad on arvestanud, et maavaramaardlad jääksid poolesaja kilomeetri raadiusesse.

“Rail Baltic on kindlasti üks suuri mõjutegureid maavarade kaevandamise vajaduse planeerimisel, kuid siiski mitte ainuke,” väitis RB Rail ASi Eesti juht Aivar Jaeski. “Uuring käsitleb seda temaatikat kompleksselt, arvestades ka kohalike omavalitsuste, maanteeameti ja muude organisatsioonide vajadusi ja arengu­kavu.”

Jaeski arvates saab kiirraudtee ehitamisel kasutada ehitusmaavarade asemel paesõelmeid, põlevkivi aherainet ja teisigi materjale, kuid nende vajadus ja maht selguvad taristu projekteerimise lõpus.

Geoloog Tamm möönis, et keskkonnasäästlikkuse seisu­kohast on igati tervitatav alternatiivsete ehitusmaterjalide ja põlevkivituha maksimaalne kasutamine, kuid seejuures tuleb silmas pidada kahte asjaolu, mis mää­ravad nende kasutamise võimaluse.

“Kasutusalast sõltuvalt on esmatähtis ehitusmaterjali kvaliteet ja teine oluline faktor on alternatiivsete materjalide transpordi maksumus. Tekivad ju nii põlevkivi aheraine kui -tuhk tootmise käigus Ida-Virumaal ja nende ­vedu Pärnumaale on suure kauguse tõttu kulukas,” täpsustas Tamm oma mõtet.

Põhilisi savimaardlaid on kaks: Häädemeeste vallas Arumetsa ja Põhja-Pärnumaa vallas Vändra kandis. Arumetsa savi sobib drenaažitorude valmistamiseks ja keramsiidi tootmiseks. Vändra oma aga ehitustelliste, drenaažitorude ja keramsiidi tarvis.