Sa oled siin

Meist meedias: Paldiskisse plaanitav salvestusjaam lööb juba rekordeid ja pakub teadlastele suurt huvi

19. Mai 2020 - 10:34
Fotol: EGT vanemgeoloog Kalle Suuroja Paldiskis

19.05 EPL ja arileht.delfi.ee kirjutavad Paldiskisse plaanitavast salvestusjaama rajamisest. Ka Eesti Geoloogiateenistusel on selles protsessis oma roll kanda.

Üle kümne aasta arendatud Eesti esimese pump-hüdrojaama projekti raames on alustatud maapõueuuringuid, millesarnaseid pole varem siin kandis nähtud.
„Mida me teeme? Me puurime siia kolm puurauku. Esimene auk on juba jõudnud 495 meetri peale,” kirjeldas inseneribüroo Steiger projektigeoloog Hardi Aosaar eelmisel nädalal Paldiski külje all 22. aprillist alustatud maapõueuuringuid. Need peaksid andma lõpliku vastuse küsimusele, kui sobilik on see koht Eesti esimese pump-hüdroakumulatsioonijaama jaoks ja kui väärtuslik on maapõues leiduv materjal killustiku tootmiseks.

„Mitte keegi ei ehita siia piirkonda pumpjaama lihtsalt selle jaama ehitamise pärast – see ei tasu ära,” põhjendas jaama rajava Energiasalv Pakri OÜ juht Peep Siitam, miks on tegemist kaks-ühes-projektiga. Tema sõnutsi läheb sellise jaama rajamiseks vaja lisasissetuleku allikat, mis muudaks selle tasuvaks.

„Meie puhul sõltub selle kivi kvaliteedist, mis me sealt välja kaevame, see, mis hinnaga me seda müüa saame. Sellest hinnast sõltub, palju see projekt tegelikult maksma läheb,” lisas ta. 2007. aastal käivitatud projektiga kavatseb Energiasalv Pakri rajada ligikaudu 575 meetri sügavusele mahutid, mille turbiinidesse suunatakse Pakri lahe veehaardest merevesi, et seeläbi elektrienergiat toota.

Tegemist on ainulaadse salvestusjaamaga, mis võimaldab taastuvast energiast järjest rohkem olenema hakkavat elektrisüsteemi tasakaalustada. Kuigi projekti maksumus on praegu hinnanguliselt 500 miljonit eurot, loodetakse see 100–150 miljoni euro võrra soodsamalt rajada just maapõuest välja kaevatava kivi arvel, mida saaks müüa teedeehituse killustikuks. „Need on uued ärimudelid, mis võimaldavad energeetikas praegu üldse pildil olla,” põhjendas Siitam.

Puuritakse ööpäev läbi

Esimese puurauguga minnakse 750 meetri sügavusele ja sellest saab Eesti sügavaim puurauk. Sellepärast pakub see huvi ka teadlastele. Varem on selles piirkonnas maapõue uuritud viie kilomeetri raadiuses ning puuraukude sügavus on olnud 270–300 meetrit.

„Kõik, mis meile siin vastu tuleb, on üllatus,” muigas projektigeoloog Hardi Aosaar. Kui esimene puurauk on valmis saanud – sellega loodetakse ühele poole saada 20. maiks –, hakatakse selle kõrvale puurima 866-meetrist puurauku, mis läheb 60 kraadi all lõunasse. Kolmas, 250 meetri sügavune puurauk tuleb jaama jaoks kavandatud veehaarde alale.

Puuritakse ööpäev läbi kahes vahetuses, iga 12 tunni tagant meeskonnad vahetuvad. „Meil käib toitlustus kohapeal, meeskonnad ööbivad eraldi majutusasutuses,” selgitas Aosaar. Üks vahetus puurib umbes 24–25 meetrit. Praeguse kava järgi peaks Paldiskis puuritama juuli keskpaigani, uuringute tulemused peaksid selguma augusti lõpuks.

Uuringud teeb ainulaadseks seegi, et kunagi varem ei ole Eestis murenemiskoorikut kätte saadud. Teadlastele pakub leid suurt huvi. „Seal tulebki see teadushuvi sisse – kunagi varem ei ole Eestis alumistest osadest nii head südamikku kätte saadud, et saaks seda uurida,” selgitas inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris.

Seni on selliseid geoloogilisi uurimistöid teinud valdavalt riik ja peamiselt maapinna aluskorra kaardistamiseks. „Ma saan aru, et me oleme esimene eraettevõte, kes seda aluspõhja nii uurib,” lausus Energiasalv Pakri juht Peep Siitam.

Ta kinnitas, et uuringutulemusi ei kavatseta kiivalt enda teada hoida, vaid jagatakse teadmisi meelsasti teadlastega. Energiasalv Pakri ja Eesti geoloogiateenistus on alustanud läbirääkimisi Paldiski maapõue geoloogilise info analüüsimise, kogutud teabe ja oskuste omavahel jagamise ja sealse maapõue kasutusviiside selgitamise üle.

Ainulaadne võimalus

Eesti geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp ütles, et esialgse plaani järgi eraldab ettevõte neile uurimiseks ligi 2000 meetrit puursüdamikke. „Eesti geoloogilise ehituse seisukohast on see väga oluline ja väärtuslik võimalus vaadelda lähemalt Põhja-Eesti üheks peamiseks põhjaveeallikaks olevat liivakihtide vahemikku,” põhjendas ta.

Varem Eesti lääneosas puuritud umbes poolesaja puuraugu Vendi ladestu liivakivide saagis on olnud alla 10%. Praegu pooleli olevas Paldiski puuraugus on seda üle 95%. „Esmakordselt avaneb geoloogidel nii hea võimalus uurida rakendusgeoloogiliselt väga olulist intervalli,” sõnas Sipp.

Ta märkis, et paljud arendajad peavad projektides läbima selle veidi üle 150 meetri paksuse pehmetest veerikastest liivakividest koosneva ja keerulise ehitusega vahemiku. Edaspidi saavad nad plaane tehes toetuda teenistuse parimatele teadmistele. Geoloogiateenistuse eeldatavasti 12 kuud kestvate uuringute tulemused avalikustatakse.

Geoloogiateenistusel on juba ette näidata teisigi samalaadseid koostööprojekte eraettevõtetega. „Näiteks teenistuse ja VKG Kaevandused OÜ vahel sõlmitud põhjaveeseire lepingu täitmine Ojamaa kaeveväljal võimaldab oluliselt täpsustada ja edasi arendada Viru põhjaveemudelit,” tõi Sipp esile.

Praegu Paldiskis tehtavad puurimised pole Energiasalv Pakri jaoks esimesed uuringud, mida ettevõte salvestusjaama rajamiseks korraldab. Projekti keskkonnamõju hindamine on käinud juba 2016. aastast. Praeguseks on koostatud kaks keskkonnamõju hindamise aruannet, kolmas on pooleli.

Eesti inseneribüroo Steiger ülesanne on teha kõik salvestusjaama rajamiseks vajalikud alusuuringud. Saksa inseneribüroo Fichtner koostab nende põhjal stabiilsuskalkulatsioonid ja projekteerib jaama. „Täpse projekti alusel saab ära hinnata ka selle keskkonnamõju,” selgitas Energiasalv Pakri juht Peep Siitam.

Elektrijaama valmimise tähtaeg nihutati ettepoole 

Energiasalv Pakri OÜ salvestusjaama ajakava näeb ette esitada ehitusloa taotlus juba järgmise aasta esimeses kvartalis. Rahvusvaheline hange salvestusjaama rajamiseks kuulutatakse välja 2021. aasta kolmandas kvartalis, et 2022. aasta teises kvartalis saaks ehitama hakata. Aastail 2022–2029 luuakse elektrijaama rajades Eestisse otseselt ja kaudselt kokku 700 töökohta.

Esialgu oli kavas ehitada Energiasalv Pakri salvestusjaam – mida võib tinglikult nimetada ka looduslikuks akuks – valmis 2029. aastaks. Ent kuna seda läheb vaja juba märksa varem, tahab ettevõte nüüd esimese, kaheksatunnise salvestusvõimsuse avada juba 2027. aastal. „Load teeme 12 tunni salvestusaja peale, aga esimene etapp on kaheksa tundi,” selgitas Peep Siitam. Ühtlasi võimaldab see vähendada investeeringu kapitalikulu.

Praegu käsil olevate uuringute jaoks sai Energisalv Pakri 50% eelarve ulatuses ehk 1,2 miljonit eurot toetust Euroopa ühendamise rahastust. „Eesti maksumaksja toetustega me väga ei arvesta, aga eks suvepoole esitame ka mingid taotlused Euroopa Liidu suunal, kus lõpptulemust on aga väga raske ennustada,” ütles Peep Siitam.

Sellest oleneb, kui suureks kujuneb projekti – selle osanikud on muu hulgas Alexela, taastuva energia ettevõte Sunly ja Siitami enda ettevõte Vool – omakapitali määr ja milline näeb välja lõplik investorite ring. Siitam ise usub, et jaam rajatakse lõpuks eri finantsinstrumente kombineerides.