Sa oled siin

Meist meedias: maaleht: Puurimine paljastab Virumaa rauamaagi rikkuse

5. september 2019 - 9:13
Foto: Sven Arbet

05. septembri Maaleht kirjutab: Geoloogid kummutavad hirmu, et Virumaale kavandatud puurimine võiks kaevud kuivaks jätta või salajasi fosforiidiuuringuid tähendada. Pigem toob see riigile teavet meie rikkuste kohta.

Geoloogide ringkondades on ligi kaheksakümmend aastat liikunud unistus teada saada, kas Jõhvi kandis 700 meetri sügavusel on tõesti sama head ja suured rauamaagi varud kui need, mis Rootsile rikkuse toonud. Nüüd, tänu riikliku geoloogiateenistuse olemasolule, hakkame jõudma kahe 700 meetri sügavuse puurauguni Jõhvi piirkonnas ja üheni Uljastel. Hanked on käimas.
Kui kavandatu korda läheb, teame kevadel hoopis paremini, kas Eestis võiks olla edasi uurimise ja kaugema kaevamise väärset rauamaaki või hoopis vaske, tsinki, muid metalle.
Nii Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo kui ka tema kolleegid on läbi aastate rõhutanud, et üks enesest lugu pidav riik peab omama ülevaadet oma maavaradest, eriti veel taustal, mil maailma metallivarud vähenevad.

Legendaarne rauamaak
Tiit Kaasik, geoloogiateenistuse maapõueressursside oskonna juhataja, rõhutab: “Kindlasti ei saa praegu kavandatavad kolm puurauku anda infot, et kas kaevandama minna. Küll aga saame teada, kas on põhjust edasi uurida.”
Mis puurimine maksma läheb, selgub hangete lõppemise järel. Internetiallikate alusel on puurimise orienteeruv hind 200 eurot meeter, kuid palju sõltub see konkreetsest objektist.
Maa seest välja tuleva materjali ehk südamike miinimumläbimõõduks saab olla 47,6 millimeetrit. Südamikud, sadade meetrite kaupa, lähevad hoiule Virumaale Arbavere puursüdamike hoidlasse, kus need põhjalikult läbi uuritakse.
Kuigi Eesti alustas legendaarse Jõhvi anomaalia (ehk paiga, kus kompass valesti näitama hakkab) uurimist juba läinud sajandi 30ndail, pole sellest ajast edasi uurimist võimaldavaid puursüdamikke säilinud. Tartu Ülikooli kodulehekülg meenutab: “Proovid näitasid maagi kõrget kvaliteeti (rauda keskmiselt 31,15%) ja kahjulike lisandite, eriti fosfori madalat sisaldust (0,08%). Ka rikastamiskatsed andsid häid tulemusi.” Ja edasi: “Hinnang varude kohta jääb ikkagi äärmiselt ligikaudseks, igal juhul ulatub see sadade miljonite tonnideni.”
Keskkonnaministeeriumi lehekülg lisab: “Rauamaagi varu on arvutatud väga ligikaudselt. Hinnanguliselt võib varu kuni 500 m sügavuseni olla 335 miljonit tonni ja 700 m sügavuseni ligi 630 miljonit tonni. Uurimistööd Eesti tingimustesse sobiva kaevandamistehnoloogia kohta pole seni tehtud.”

Viltu puurimine
Virumaale rajatavad kolm puurauku on erilised, kuna puur ei lähe maa sisse otse, vaid 60kraadise nurga all, mis tähendab ka pikemat puurimisteekonda ja enam maa seest välja tulevat uurimismaterjali.
“Pikema teekonna läbimine annab rohkem andmeid maavarade paiknemise kohta,” rõhutab Tiit Kaasik.
Kaasik hajutab veel kaht muret. Tänapäevane tehnoloogia nimelt tagab, et puurimisega ei kaasne põhjavee taseme alanemist ega ka põhjaveekihtide segunemist. Mis aga fosforiidiuuringute hirmu puutub, siis: “Nii sügavate puuraukude abil fosforiidi uurimine oleks väga kallis.”

MINISTER SELGITAB

Kas raud päästab kiduva riigieelarve?

Keskkonnaminister Rene Kokk, kas näete võimalust, et leitavate metallide kaevandamine oleks lahenduseks Eesti riigi rahapuuduse leevendamisel ja Eesti viimisel rikaste maagikaevandusmaade, näiteks Rootsi arengutasemele?
Üldgeoloogiliste uuringute läbiviimine ei tähenda kohe kaevandamist. Need annavad indikatsiooni, mis kvaliteediga maavara võiks olla.

Kas keskkonnaministeerium on endiselt seda meelt, et fosforiidi, uraani ja muude suurt ärilist potentsiaali omavate maavarade kaevandamine on välistatud?
Ministeeriumis ei ole hetkeseisuga teemaks olnud eelnimetatud maavarade kaevandamine.


SVEN ARBET Maa-alune kivist maailm. Tiit Kaasik geoloogiateenistusest hoiab käes tükki Arbaveres hoiustatavast puursüdamikust. Loodetavasti saab juba aasta lõpus sama lähedalt uurida värskelt puuritud puursüdamikku Uljaste või Jõhvi uuringuruumist.