Sa oled siin

Meist meedias: Järva Teataja kajastab Kesk-Eestis toimuvad geoloogilise kaardistamise välitöid

14. september 2021 - 10:58
Geoloogiateenistuse geoloogid Kristjan Leben (vasakul) ja Jekaterina Nezdoli paigutavad Järva vallas Ageris 15,7–18,7 meetrilt pärit puursüdamikud hoolikalt kastidesse, et nende põhjal hinnata Järvamaa maapõues peituvaid ehitusmaavarasid. FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Tänases Järva Teatajas on ilmunud artikkel EGT poolt läbiviidavatest Kesk-Eesti geoloogilise kaardistamise ja Järvamaa ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise uuringutest.

Geoloogiateenistuse teatel uuritakse pinnase geoloogilist ehitust ja Kesk-Eestisse rajatakse sel aastal kuni 16 erineva sügavusega puurauku. Järvamaale puuritakse seitse kuni 20 meetri sügavust puurauku ja Türi valda Kolusse koguni 450 meetri sügavune puurauk, mis läbib kõik settekivimite kihid. Mujal puuritakse auke tänavu veel 50 ja 90 meetri sügavusele.

Eesti geoloogiateenistuse geoinformatsiooni osakonna juhataja Mariliis Areni selgitusel suuri avastusi puurimistest ei oodata, kogutavate andmete abil täpsustatakse maapõue kohta teadaolevat teavet, mille põhjal tehakse otsuseid põhjavee ning maavarade kasutuse, ehitustegevuse, maakasutuse ja keskkonnatingimuste kohta. Areni selgitusel on igal augul kindel eesmärk. «Enamik Järvamaa puurauke tehakse ehitusmaavarade varustuskindluse uurimise huvides ja et kinnitada seniseid teadmisi,» lausus ta. «Türi lähedale tehtav sügavam puurauk tehakse üksnes geoloogilise kaardistamise eesmärgil, kuna koostamisel oleva 1:50 000 mõõtkavaga geoloogilise kaardi tarvis on läbilõike saamiseks vaja vähemalt üks aluskorda ulatuv puurauk kaardilehe kohta.»

Tänavu käivad kaardistamisega seotud välitööd Kesk-Eestis Kaiu, Vändra, Türi, Põltsamaa, Jõgeva, Rakke, Torma ja Kallaste kaardilehtedel ning ehitusmaavarade varustuskindlusega seotud tööd Järvamaal. Kavandatud puuraukude asukohad on valitud nii, et tööde mõjud keskkonnale ja ka elanikkonnale oleksid väikesed. Puurimistööd algasid sel nädalal ja kestavad 27. detsembrini.

Neid tehakse nüüdisaegsete meetoditega kõiki nende piirkondade maapõue eripärasid arvestades ja keskkonnale sellega kahju ei tekitata. Pärast uuringut suurem osa puuraukudest suletakse ja alad korrastatakse. Kolu puurauk jääb nõuetekohasel viisil avatuks hüdrogeoloogiliste uuringute tarbeks.
Ülejäänud Järvamaal on samasuguseid kaardistamise eesmärke teenivaid puurimisi tehtud 2017. aastal ja kaardiruut haaval liiguvad tööd aasta-aastalt lõuna poole. «Kaardistamise välitöid ei alustata tühjalt lehelt, vaid puuraukude asukoha valimisele ja puurimisele eelneb põhjalik eeltöö, kus analüüsi­takse seniseid andmeid,» selgitas Mariliis Aren.

Pinnakatte geoloogilise ehituse ning kraavide ja paljandite uurimiseks tehakse labidate ja pinnasepuuride abil kaevandeid. Hüdrogeoloogiliste uuringute käigus täpsustatakse kaevude ja allikate asukohti, mõõdetakse veetaset ja võetakse veeproove. Lisaks tehakse Kesk-Eesti aladel eelnimetatud kaardiruutudes kuni 16 puurauku.

Areni ütlust mööda on puurimistööde täiendav eesmärk saada alusteavet Järvamaa ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamiseks. «Aruandes antakse terviklik ülevaade ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest maakonnas ning analüüsitakse praegust varustuskindluse olukorda. Puurimise ja sellele järgnevate analüüsidega kontrollitakse, kas info alusel valitud asukohtades on maapõue ehitus ning lubja- ja dolo­kivi omadused sellised, nagu eeldasime,» lausus ta. Aren eeldas, et nii maavarade varustuskindluse aruanne kui ka kaarditäiendused valmivad järgmise aasta jooksul. Aruanded koostatakse maakondade kaupa. Oleme valminud aruandeid käinud maakondades kohapeal tutvustamas ja ka järvalased saavad ülevaate,» lausus Mariliis Aren.

Puurimistöid teeb geoloogiateenistuse tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puursüdamikud toimetatakse pärast puurimist Arbavere uuringukeskusse, kus neid analüüsivad Eesti geoloogiateenistuse geoloogid.

2017. aasta seisuga oli Arbavere, Keila ja Tuula hoidlas hoiul ligikaudu 2200 puuraugu 120 000 meetrit puursüdamikku, mis on hoiul üle 25 000 säilituskastis.

Puuraukude asukohti on võimalik vaadata geoloogilise kaardistamise välitööde kaardirakenduses ning koostatavad aruanded on tööde valmimisel kõigile huvilistele kättesaadavad geoloogiateenistuse kodulehel ja Eesti geoloogiafondi kaudu.