Sa oled siin

Meist meedias: ERR kajastab põhjavee uurimise projekti WaterAct

3. august 2020 - 16:44
allikas metsas
Gauja rahvuspark, allikas Dāvida Dzirnavas

ERR kirjutab põhjavee uurimise projektist WaterAct, mis toimub Eesti ja Läti koostöös ning mille üheks projekti partneriks on ka EGT. 

Eestis on allikad olnud ajalooliselt nii veevõtu- kui ka kultuskohtadeks. Kuna inimtegevuse tõttu satub vette mürkaineid, siis tänapäeval teadlased tundmatust allikast vett juua ei soovita.

Eesti ja Läti koostöös on käimas põhjavee uurimise projekt WaterAct, mille raames on teadlastel koostöös elanikega plaan kaardistada Eesti allikaid. Kaardistamisega võib mõistagi kaasneda soov allikast janu kustutada. Nii nagu pole mõistlik hüpata tundmatus kohas vette, nii ei soovita Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi tundmatust allikast suurtes kogustes vett tarbida. "Kui juua üks-kaks liitrit, siis see tervisele midagi hullu võibolla ei tee. Aga kui inimene käib püsivalt allikal, kui võtta pudelitega vett ja seda regulaarselt kasutada, siis ma soovitan enne uurida, milline see allikavee kvaliteet praegu on," sõnas Marandi.

Kuigi allikate kaitseks on kehtestatud piiranguvööndid, ei pruugi see Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Jaanus Terasmaa hinnangul kahjuks tagada seda, et inimtegevuse tagajärjel reostus allikasse ei jõua. "Allikatel on küll kaitsetsoon, et 50 meetri raadiuses ei tohi teatud asju teha ja 10 meetri raadiuses ei tohi väetada, mis on tegelikult väga jabur. Ega allikas ei tea, et ta võib võtta vett ainult 10 meetri raadiuses. Allikas võtab seda paraku palju laiemalt alalt. Allika valgala võib olla välja venitatud hoopis ühes suunas. Meie teeme küll raadiuse ümber allika ja oleme rõõmsad, et me kaitseme seda, aga looduses on asjad palju keerulisemad ja peaks lähenema valgalapõhiselt ning kaitsma allika veekogumisala, mitte kaitsma mingit suvalist puhvrit," nentis Terasmaa.

Allikavett turundava ettevõtte Lavi Vesi juht Tiiu Mölder on teadlaste seisukohaga nõus. "Ma kardan seda, mida tehakse Eesti loodusega, kes mida välja mõtleb, kuidas seda maad hakata kaevandama ja sealt seest midagi otsima. Arvatakse, et see on meie tulevik, kuid müüakse sedasama, mida mujal maailmas, aga teeme seda ainult odavamalt. Me rikume ühe põlvkonna jooksul oma maakihid ära ja see vesi, mida mujal maailmas otsitakse taga, kaob meil ära," tõdes Mölder.

Eestis on praegu kaardistatud üle 1500 allika, kuid teadlaste hinnangul võib nende arv ületada 10 000 piiri.