Sa oled siin

Meist meedias: ajaleht Põhjarannik: Riik hakkab sel suvel Virumaal fosforiiti uurima

22. Mai 2020 - 9:22
Fosforiit. Foto: Tõnis Saadre

Sel suvel puuritavad 16 puurauku annavad geoloogiateenistusele ettekujutuse, mis täpsemalt peitub Virumaa all lasuvas fosforiidikihis.

Esimeses etapis rajatavast 16 puuraugust seitse puuritakse Ida-Virumaal: neli Lüganuse ja kaks Toila vallas ning üks Kohtla-Järve linnas.

Sõnad "fosforiit" ja "puurimine" ühes lauses on Virumaa inimesi juba mitukümmend aastat ärevaks muutnud.

Riigi huvi annab kindlust

"Kui meil mõni aeg tagasi Sonda põlevkivimaardla teema päevakorral oli, siis loomulikult jõuti kõigil avalikel koosolekutel ja aruteludel jutuga ka selle põlevkivi all oleva fosforiidini. Korduvalt öeldi, et kui riik seda uuriks ja riigil neid uuringutulemusi vaja läheks, oleks iseasi, aga eraettevõtte puhul ei tohiks seda mingil juhul lubada," meenutas Lüganuse vallavanem Andrea Eiche.

Nüüd ongi uuringu taga riigi geoloogiateenistus ja kohaliku rahva varasemat suhtumist arvestades võiks loota, et sellest suuremat tüli ei tõuse.

"Praegu veel inimesed sellest puurimisest eriti ei tea. Oluline on, et geoloogiateenistus õigel ajal piisavalt infot annaks. Uljastel, kus magnetanomaalia uurimiseks on plaanis puurima hakata, tekitas lagedaks tehtud plats inimestes pigem huvi, mitte hirmu või vastuseisu. Loodetavasti suhtutakse fosforiidiuuringusse samamoodi."

Toila vallavanem Eve East arvas samuti, et vallaelanikes see puurimine ärevust tekitada ei tohiks. "Peamine, et piisav info õigel ajal inimesteni jõuaks," pidas ta oluliseks.

"Rääkisime oma puurimiskavatsusest eri kanalites juba eelmisel aastal, nüüd andsime hanke väljakuulutamise järel välja pressiteate ja kindlasti on meil kavas kohtuda omavalitsustega, et sel teemal infot anda," ütles Eesti geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik. "Mingeid pöördumisi pole meile selle kohta tulnud ja me pole pidanud oma tegevust kuidagi õigustama. Teadmine, et uuringuga tegeleb riigi geoloogiateenistus, annab vahest inimestele natuke kindlustunnet − me loodame küll."

Mitte ainult fosfor

Tiit Kaasiku sõnul uuritakse puurimistega fosforiiti ja osaliselt graptoliitargilliiti. "Meil on varasemast ajast kogutud nende kohta päris palju infot, aga häda on selles, et enamik neid puursüdamikke on uuringuteks ära kasutatud ja meil ei ole võimalik nüüdisaegsete meetoditega kontrollida, kui usaldusväärsed need varasemad andmed on. Uue uuringu eesmärk ongi kontrollida varasemate uuringute usaldusväärsust ning saada värsket materjali, et teha neist uusi proove, mida varem ei osatud või ei saadud teha." 

Mingisugust massiivset uuringuprogrammi me selle teema peale ei algata − see on liiga kallis ja seda ei peaks üldse riik tegema. Kindlasti ei keskendu nüüdne uuring üksnes fosforiidile kui väetise toorainele, suuremgi on huvi sellega kaasneva vastu.

"Me juba teame, et fosforiit sisaldab haruldasi muldmetalle; uue materjali hankimine võimaldabki välja selgitada, kui palju täpsemalt ja kuidas need kogused näiteks pindalaliselt jagunevad. Ka fosfor on kindlasti huvipakkuv − kui palju seda on," rääkis Kaasik.

Puuraukude sügavus varieerub asukohast sõltuvalt päris palju: põhja pool on madalamad (alates 25 meetrist), lõuna pool sügavamad (kuni 120 meetrit).

"Võrreldes nende aukudega, mis Jõhvis raua uurimiseks puuriti, siis ikka oluliselt madalamad," viitas Kaasik kahele mullu puuritud 770 meetrini küündinud puuraugule, mis nüüdseks on lukustatud luukidega suletud.

Massiivset uuringut ei tule

Tiit Kaasik kinnitas, et praegune uuring on tegelikult väikese mahuga − kui võrrelda sellega, kuidas fosforiidivarusid nõukogude ajal uuriti. Detailset pilti seetõttu ette ei saagi, küll aga aitab see väike samm natuke targemaks saada.

"Need 16 auku on kindel plaan, mille kohta on ka hange üleval, ja need peab sel aastal tehtud saama. Veel 14 uuringupunkti on plaanis, mis edasi saab, on praegu lahtine. Edasine sõltub osaliselt sellest, millised on praeguste uuringute tulemused, aga ka sellest, kuhumaani me üldse tahame selle teemaga edasi minna. Mingisugust massiivset uuringuprogrammi me selle teema peale ei algata − see on liiga kallis ja seda ei peaks üldse riik tegema. Lõpuks on see muidugi majandusministeeriumi otsustada."