Sa oled siin

Meist meedias: ajaleht Põhjarannik: Miks me taas fosforiiti uurime?

21. Mai 2020 - 10:43
Foto: Tõnis Saadre

Põhjarannik avaldas meie vanemgeoloog Johannes Vindi artikli, kus ta selgitab, miks alustab Eesti Geoloogiteenistus 2020. aastal fosforiidiuuringuid.  

Käesoleva aasta suvel soovib Eesti geoloogiateenistus (EGT) teha Lääne- ja Ida-Virumaal puurimistööd, mille eesmärk on uute puursüdamike alusel kontrollida üle 40 aasta tagasi tehtud fosforiidiuuringute andmestikku.

Kavas on rajada 16 puurauku ning lisaks on koostamisel uuringuloa taotlus veel umbes 14 asukohas puurimiseks. Kavandatavatel uurimistöödel on kolm peamist eesmärki: esiteks varasema uuringuandmestiku kontroll, teiseks eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ning uute puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt ning kolmandaks info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta.

1950.-1980. aastatel viidi Põhja-Eestis läbi ulatuslikke fosforiidiuuringuid, mille käigus tehti kindlaks Rakvere, Toolse ja Aseri fosforiidimaardla. Kokku puuriti tol ajal üle 2000 fosforiidiuuringute puuraugu ning kõikide nende puuraukude kohta on geoloogiafondis säilinud ka tolleaegsete uuringute kirjalik andmestik, mis enamasti küll piirdub vaid fosforiidikihtkonna paksuse määramisega puursüdamikes ning geokeemiliste analüüsitulemuste esitamisega tol ajal väetisetootmise seisukohalt huvi pakkunud keemiliste elementide fosfori, raua ja magneesiumi sisalduse kohta.

Ennetades küsimust, miks ei kasutata varasemate uuringute kontrollimiseks vanu puursüdamikke, tuleb taas tõdeda fakti, et fosforiiti sisaldavaid südamike lõike lihtsalt pole säilinud. Oluline aspekt hoidlates seisnud kivimite kasutamisel on ka see, et aja jooksul muutuvad nende materjalide omadused: mõned mineraalid murenevad ja kristalliseeruvad ümber ning neid ei saa uuringutes kasutada.

Varasemate fosforiidiuuringute puhul on oluline märkida, et paralleelselt geoloogiliste töödega tehti ka fosforhappe tootmise suuremahulisi tehnoloogilisi katseid, mille tarbeks kasutati ära kogu olemasolev fosforiidikihtkonna puursüdamik. Graptoliitargilliiti sisaldavaid puursüdamikke on hoidlates alles, kuid need on peamiselt puuritud Loode-Eestis. Võimalust mööda on EGT vanu südamikke uuringutel kasutanud ning peame seda ka edaspidi oluliseks uuringute alusmaterjaliks, kuid eeskätt teistsuguste maavarailmingute uurimisel.

Arvukatele puuraukudele tuginev nõukogudeaegne uurimisandmestik oleks pikemas plaanis aluseks tänapäevastele uuringustandarditele vastava fosforiidi leviku ja selle geokeemilise iseloomustuse ruumiliste mudelite loomisel. Enne tuleks aga teha nõukogudeaegse geoloogilise ja geokeemilise andmestiku usaldusväärsuse kontroll teatava arvu uute nn duplikaatpuuraukude puurimisega, mille asukohad paikneksid omaaegsete puuraukude vahetus naabruses.

Uute puursüdamike uuringuid ja nende käigus saadavat geoloogilis-geokeemilist andmestikku kajastatakse Euroopas kasutatava rahvusvahelise maavarade uuringustandardi PERC alusel (http://www.percstandard.eu/), mis annab nii riigile kui ka maavarauuringuid tegevatele erafirmadele garantii tehtud uuringute terviklikkuse ja tõelevastavuse kohta. Standarditele vastavate aruannete koostamiseni on aga mitu eelnevat sammu ning edaspidi tuleb lisapuurimistöid teha.

Kui seniste fosforiidiuuringute peaeesmärk oli toorme omaduste kindlakstegemine vaid fosforväetiste tootmise eesmärgil, siis viimase kahekümne aasta jooksul on roheenergia arendamise tõttu maailmas kiiresti kasvanud nõudlus haruldaste muldmetallide järele ning tarneriskide ja suure nõudluse tõttu on haruldased muldmetallid alates 2011. aastast lisatud Euroopa Liidu kriitiliste toormete nimekirja. Üksikute looduslikest paljanditest võetud fosforiidiproovide geokeemiliste analüüside alusel on teada, et Eesti fosforiiditoormes leidub teiste haruldaste muldmetallide kõrval olulises koguses neodüümi, mis on tuulegeneraatorites ja elektriautodes kasutatavate püsimagnetite oluliseks komponendiks.

Fosforiidikihtkonda katvas graptoliitargilliidis (mustas kildas) on Põhja-Eestis teada vanaadiumi kõrgenenud sisaldused. Vanaadiumi on peamiselt kasutatud lisandina kõvasulamteraste tootmisel, kuid viimaste aastate teadusuuringud näitavad vanaadiumi kasutusvõimalust suure mahutavusega akupankade tootmisel, mis eelkõige salvestaksid tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide abil toodetud roheenergiat.

Vahetult graptoliitargilliidi peal lasub omakorda glaukoniitliivakivi. Tehnoloogilised lisauuringud peaksid andma vastuse ka küsimusele: kas ja millisel otstarbel saaks kasutada kõrgenenud kaaliumisisaldusega glaukoniitliivakivi?

Kokkuvõttes peaksid lähitulevikus algavad uued fosforiidiuuringute puurimistööd ning neile järgnevad uuringud võimaldama olemasoleva nõukogudeaegse geoloogilise andmestiku kontrolli läbiviimist, vastava ajaloolise andmestiku kasutatavuse hindamist uute maavaramudelite koostamisel PERC uurimisstandardi alusel ning selgitama fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi  kasutusvõimalusi kompleksse ressursina.