Sa oled siin

Meist meedias: ajaleht Põhjarannik kirjutab: Jõhvi külje alla ja Uljastele puuritakse 700meetrised puuraugud

23. juuli 2019 - 13:01

Geoloogiateenistus kavatseb juba sel aastal puurida maavarade uurimiseks kaks sügavat auku Jõhvi külje alla ja ühe Uljastele.
1930. aastate teises pooles puuriti Jõhvi lähistel kaks sügavat puurauku, mille tulemusena said geoloogid teada, et sealse magnetilise anomaalia põhjus on maapõues peituv väga suur raudoksiidivaru.

30 aastat hiljem tehti seal kandis veel puurauke. Viimatised puursüdamikud hävisid paraku hoidla põlengus, varasemad aga pole tänapäeva arusaamade järgi piisavalt täielikud, et nende kordusanalüüsidest arvestatavaid andmeid saada.
Uljaste polümetalset anomaaliat uuriti 1970. aastatel päris põhjalikult, paarikümne puurauguga. Nendestki pole võimalik uusi analüüse teha.

Analüüsimisel uued võimalused
"Jõhvis on peamiselt raud. Uljastel on teist tüüpi maagistumine, seal on peamiselt plii, tsink ja vask, mis rauaga võrreldes on hoopis suurema majandusliku väärtusega," rääkis Eesti geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna geoloog Siim Nirgi.
Kaevandamisväärseid koguseid pole seal tema sõnul küll varem kirjeldatud, aga vanu analüüsitulemusi tahetakse sellegipoolest kontrollida.
"Eelmiste uurimiste ajal oli analüütiline tase veel niivõrd nõrk, et suudeti määrata ainult mõnda elementi; neid, mille vastu tänapäeval huvi on, ei suudetud analüüsida. Tahame võtta uued proovid ja analüüsida neid tänapäevaste meetoditega."
Geoloogiateenistus tegeleb praegu vana materjali ümbertöötamisega ning Jõhvi ja Uljaste on kaks esimest ala, mida ka varem on peetud kõige perspektiivikamaks.
"Kindlasti on Eestis selliseid objekte rohkem," ei välista Nirgi, et neid võib ka Ida-Virumaal veelgi olla.

Puurijal peab olema kogemus
Mõlema anomaalia puurimistöödeks on geoloogiateenistus rahvusvahelise hanke välja kuulutanud, pakkumisi oodatakse augusti teises pooles.
"Meie huvides on, et mida kiiremini asjad lähevad, seda parem, sest meil on vaja see informatsioon kätte saada," ei söandanud Siim Nirgi tööde algusaja kohta öelda rohkemat, kui et selle aasta jooksul tahetakse puurimiseni jõuda.
"Loodetavasti me leiame need puurijad, kes on võimelised seda tegema. Ega neid väga palju ole, kui arvestada, millistes tingimustes meil on vaja puurida. Põhjamaades on puurimisfirmasid küll, aga niimoodi settekivimitest kallutatud puurimisega läbi puurida − neil ei pruugi sellist kogemust olla."
Eestis on üks puuragregaat, mis on võimeline sellist tööd tegema − inseneribürool Steiger. Ainult agregaadist muidugi ei piisa; hanke tingimustes on nõutud kogemus selliste aukude puurimisel.
Nirgi rääkis, et Eesti on huvitav riik, kus sügaval asuvaid maavarasid ei olegi uuritud, mistõttu süvapuurimine on meile uus asi.
"Kui võtta näiteks Soome, siis Rovaniemis pidi praegu nii olema, et ükskõik, mis suunas vaatad, võid näha üht puuragregaati − seal käib selline võidujooks maavaradele praegu. Uurimine ei ole muidugi halb, iseasi, kas meil midagi kaevandamisväärset on. Soomes on tõestatud, et seal on, ja seal on ka kaevandused."

Pikk ja peenike auk
Kõik augud on 700meetrised, aga kuna need puuritakse kaldega, siis sügavus maapinnast jääb alla selle.
Augu läbimõõt on maksimaalselt 10 sentimeetrit.
"Võrreldes kaevu puurimistega, on need ikka üsna väiksed," tõdes Nirgi. "Puursüdamik, mida tahame kristalsetest kivimitest kätte saada, on küllaltki peenike kivivorst, ainult 4,5 sentimeetrit. Selline puurimine on väga kulukas ja väiksemat auku on mõistlikum puurida. Ega meil rohkem materjali olegi vaja."
Puurimine on mitu kuud vältav projekt. Pärast seda, kui puursüdamikud Arbavere hoidlasse jõuavad, asutakse neid kirjeldama ja analüüse tegema. Umbes aasta kulub, et pilt selgeks saaks. Et kas on mõtet edasi ja põhjalikumalt uurida.
Puurimise hinna kohta ütles Nirgi, et päris täpselt seda ei teagi. "Umbes 200 eurot meeter; kui kolm auku kokku on 2100 meetrit, siis väga jämedalt 420 000 eurot."