Sa oled siin

Meie hüdro- ja keskkonnageoloogia osakonnas valmis täiendava uuringuvajadusega haldusüksuste jaoks radooniohtlikkuse hindamise metoodika

26. november 2018 - 9:33
Fotol: Krista Täht-Kok

Novembris valmis EGT-s radooniohtlikkuse hindamise metoodika täiendava uuringuvajadusega haldusüksustele. Vajadus radooniohtlikkuse hindamise metoodika järele on tingitud EL Nõukogu direktiivist 2013/59/Euratom, mille Eesti selle aasta augustis üle võttis ning  millega kehtestati tootajate tervise kaitseks viitetase ehk ehk körgeim  radooni aktiivsuskontsentratsioon  töökohtadele.

Kuna keskkonna seisund võib pikas perspektiivis mõjutada inimeste tervist, on vaja kujundada poliitika, millega kaitstakse inmesi ioniseeriva kiirguse kahjulike mõjude eest. Radooniuuringud on väga vajalikud, sest kõrge radooni tase siseruumis on WHO uuringute järgi kopsuvähi põhjustest teisel kohal.

Lähtuvalt eelpoolnimetatud direktiivist määratleti 2016.-2017. a keskkonnaministeeriumi ja Eesti Geoloogiakeskuse koostööna omavalitsused, kus kõrge radoonirisk hoonetes on väga tõenäoline, omavalitsused, kus see risk on vähetõenäoline ning omavalitsused, mille kohta pole piisavalt andmeid. Nimelt kehtestab direktiiv radooni aktiivsuskontsentratsiooni viitetasemeks siseõhus 300 Bq/m3, mis tähendab, et kui aasta keskmine radoonisisaldus hoone siseõhus on kõrgem kui viitetase, tuleb võtta kasutusele meetmed selle alandamiseks.

Omavalitsused liigitati:
I prioriteediga haldusüksustes on radoonirisk suure tõenäosusega hoonetes kõrge ja neis peavad omavalitsused hakkama ettevõtjatelt nõudma radoonisisalduse mõõtmist tööruumides
II prioriteediga alade valikus on täiendava uuringuvajadusega haldusüksused, neis on andmed radooniohtlikkuse hindamiseks liiga vähe.
III prioriteediga haldusüksustes on radoonirisk suure tõenäosusega keskmine või madal. Neis omavalitsustes ei ole vaja nõuda ettevõtetelt radoonimõõtmisi oma hoonetes.
Selle jaotuse  aluseks oli 2017 aastal avaldatud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, selles atlases 15 aasta jooksul kogutud ja analüüsitud andmed.

Novembrikuus valminud töö ülesanne on määrata täiendav radooniuuringute maht ja metoodika II prioriteediga haldusüksuste jaoks. Täiendavat uurimist vajajavad haldusüksused on: Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald, Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn ja Võru vald.

Esialgse analüüsi käigus on 19-sse valda kavandatud rajada paarsada pinnaseõhu uuringupunkti. Kui radooniatlase koostamisel keskenduti pinnaseõhu uuringupunktide asukohavalikul looduslike pinnasetüüpide iseloomustamisele, siis käesolevas töös on lähtutud eelkõige inimeste vajadustest. Rõhuv enamus uuringupunktidest on planeeritud linnadesse ja küladesse. Kolmandik pinnaseõhu uuringupunktidest on planeeritud hoonete vahetusse lähedusse eesmärgiga mõõta radoonisisaldust ka hoonetes. Radooniuuringiud pinnaseõhus ja nende vahetus läheduses asuvates hoonetes  on tehtud väga vähe.

Loodetavasti aitavad planeeritud uuringud leide seaduspärasusi radooni levimisele pinnasest maja siseõhku.

Metoodika koostas Eesti Geoloogiateenistuse hüdro- ja keskkonnageoloogia osakonna vanemgeoloog Krista Täht-Kok. Töö juurde kuuluvad kaardid koostas sama osakonna hüdrogeoloog Siim Tarros.