Sa oled siin

Graptoliitargilliidi ja fosforiidi uuringud 2020

16. juuli 2020 - 11:46
käsipalad
Graptoliitargilliit ja fosforiit (kollaaž M. Isakari ja T. Saadre pildistatud käsipaladest)

Riigikogu poolt võeti 06.06.2017 vastu „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, mis sätestab ühe põhisuunana Eesti maapõuealase teabe ajakohasena hoidmise. Eestis on probleemiks vananenud graptoliitargilliidi (levib Türisalu kihistus) ja fosforiidi (levib Kallavere kihistus) lasumise ning nende geokeemiline andmestik. Varasemad uuringud on läbi viidud enam kui 30 aastat tagasi. Tol ajal teostatud laboratoorsete analüüside täpsusaste on teadmata, vajades kontrollimist kaasaegse laboratoorse aparatuuriga teostatavate uuringutega.

Valdav enamik Eestis säilitatavatest puursüdamikest on karbonaatkivimid ning graptoliitargilliidi- ja fosforiidikihindid on säilinud vaid üksikutes hoiustatud südamikes. Viimased on porsunud tasemeni, kus näiteks fosforiidikihindi geokeemia uuring sellest ei oleks adekvaatne. Rõhuv osa omaaegsete otsingu- ja uuringutööde käigus saadud Türisalu ja Kallavere kihistu kivimeid kasutati siis ära keemiliste analüüside läbiviimiseks. Samas vanade analüüsitulemusi käsitlevates aruannetes pole mikrokomponentide (ennekõike haruldased muldmetallid) esinemist fosforiidikihindis kirjeldatud. Tuleb arvestada ka seda, et aja jooksul muutuvad hoidlates seisnud materjalide omadused — teatud mineraalid murenevad ja kristalliseeruvad ümber ning neid ei saa enam täiendavates uuringutes kasutada.

Keskkonnaameti poolt välja antud üldgeoloogiliste uurimistööde „Kallavere kihistu oobolusliivakivi geokeemiline uuring Virumaal“ ja „Virumaa graptoliitargilliidi geokeemiline uuring“ lubade raames verifitseeritakse 16 varasema puursüdamiku teavet ning muid läbilõike parameetreid. Kontrollitakse 1979-1989 aasta uuringute teostamise käigus saadud infot ning laiendatakse oluliselt geokeemilist andmestikku. Puurimise eesmärkideks on läbida Kallavere kihistu oobolusliivakivi lasundid ning saada neist lasunditest ja vahetust katendist maksimaalse väljatulekuga puursüdamik. Kuna puuraugu puurimine on kallis, on vaja igast puuraugust kätte saada võimalikult palju infot. Sealhulgas, lisaks maavarade infole, ka hüdrogeoloogilist infot.

Nende uuringute puuraukude kohad on valitud selliselt, et tööde mõju nii keskkonnale kui ka elanikkonnale oleks minimaalne. Puurimistööd toimuvad ajavahemikus 27.07 kuni 15.10, kaasaegsete meetoditega kõiki nende piirkondade maapõue eripärasid arvestades ning keskkonnale sellega kahju ei tekitata. Pärast uuringut enamus puuraukudest suletakse ja alad korrastatakse. Valitud puuraugud jäävad nõuetekohasel viisil avatuks pikaajaliste hüdrogeoloogiliste uuringute tarbeks.
Puursüdamikud toimetatakse Arbavere uurimiskeskusesse ning seejärel saab alustada geofüüsikaliste ja geokeemiliste uuringutega, mille viivad läbi Eesti Geoloogiateenistuse geoloogid ja teised spetsialistid.

Kokkuvõtvalt on kavandatavatel uurimistöödel kolm peamist eesmärki: 1) varasema uuringuandmestiku kontroll, 2) eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ning uute puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt ning 3) info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta. Lõpptulemusena soovime saavutada olukorra, kus Eesti riik teab võimalikult täpselt, milline ressurss tema maapõues peitub ja millised on sellega seotud võimalused ja ohud.

Interaktiivne kaart uuringupunktide asukohtadega.