Sa oled siin

Eesti Geoloogiateenistus alustab maapõueenergia potentsiaali uurimist

24. august 2021 - 16:08
Geotermaalvett kasutava piirkondliku küttesüsteemi joonis. Allikas: www.geodh.eu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Geoloogiateenistuse pressiteade


Eesti Geoloogiateenistus alustab kolmeaastast projekti maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimaluste uurimiseks Eesti eri paigus. Projekti käigus valmib ka kaks maapõueenergia katsejaama.


Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on maapõueenergia jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali on kindlasti oluline uurida. „Mida põhjalikum ülevaade on meil erinevatest taastuvenergia tootmise võimalustest, seda paremaid otsuseid saame energiatootmises teha, et see oleks nii keskkonnasõbralik, võimalikult soodsa hinnaga kui ka jätkusuutlik,“ ütles minister. “Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal Põhja-Eestis hea – termogeoloogilised omadused on seal vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes, kus tegutsevad mitmed majanduslikult efektiivsed maapõueenergia soojusjaamad,” selgitas Aas.


Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil. Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole, kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse seda üha laiemalt soojusenergia tootmiseks. Algava projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.


Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli lausus, et projekti peamine eesmärk on näidata, et erinevad maapõueenergia rakendused võivad olla Eesti geoloogilistes tingimustes majanduslikult elujõulised. ”Uurime maapõueenergia rakendamisvõimalusi Põhja-Eestis, samuti kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali. Projekti teises etapis keskendume katsejaamade rajamise teostatavusele ja võtame kasutusele maapõueenergia katsejaamad,“ selgitas ta töö sisu.


Sirli Sipp Kulli sõnas, et oluline on ka maapõueenergia teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tegevuskava loomine ning laiem teadlikkuse suurendamine selle energiaallika võimalustest. „Loodame, et valmivate katsejaamade efektiivsus julgustab Eesti ehitus- ja kinnisvaraettevõtjaid maapõueenergiat laialdasemalt kasutama. Tänavune kuum suvi on meile näidanud, et järjest olulisemaks võib muutuda maapõueenergia potentsiaal hoonete jahutamisel, mitte ainult tavapärasel soojuse tootmisel,” lisas ta.


Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned ja energiasäästlikkuse tõstmiseks tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu. Maapõueenergiat on EL-is esile toodud kui keskkonnasõbralikku taastuvenergialiiki ja see on üle kahe korra tõhusam kui tavapärased õhusoojuspumbad. Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib erinevate hinnangute kohaselt säästa 30-60% küttekuludest ja 20-50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.


Maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.


Esitlus projekti kohta on leitav siit (PDF).

 

Lisainfo:
Aivar Auväärt
Maapõueenergia projektijuht
Eesti Geoloogiateenistus
aivar.auvaart@egt.ee 
521 3831