Sa oled siin

2. oktoobril toimus Rakveres Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringute tutvustus ResTA programmi raames

6. oktoober 2020 - 11:07

Reedel, 2. oktoobril tutvustati Rakvere linnavalitsuses toimunud infopäeval lähemalt nelja uuringut, mis keskenduvad Eesti maapõueressursside potentsiaali täpsemale kaardistamisele. Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlaste poolt ResTA programmi raames läbiviidavate ligi kolm aastat kestvate uuringute peamine eesmärk on saada täpsemat infot Eesti maapõueressursside kvaliteedi kohta ning uurida võimalikke kompleksseid tehnoloogiaid selle ümbertöötlemiseks. Eesti Teadusagentuur toetab nende uuringute läbiviimist 2,7 mln euroga.

Eesti Teadusagentuuri ressursside väärindamise programmi ResTA juht Indrek Tulp sõnas, et laiemalt toetab programm ettevõtluse vajadusest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. “Nendes valdkondades on Eestil kõige paremad võimalused kasutada efektiivsemalt olemasolevaid ressursse, andmaks neile maksimaalset lisandväärtust ning liikuda Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide suunas. Just kõrgtehnoloogilised ja keskkonnasõbralikud lahendused viivad meid rohelisema energia, väiksema süsiniku jalajälje ja üldise ringmajanduse suunas,” ütles Indrek Tulp.

Infopäeval tutvustasid Eesti ülikoolide teadlased nelja algavat maapõueuuringut ning nende eesmärke lähemalt. Seminari ühe korraldaja, Eesti Geoloogiateenistuse juhi Sirli Sipp Kulli sõnul on kõik uued uuringud Eesti maapõueressursside osas väga teretulnud. “Täna me teame, et  Eesti maapõues leiduvatel ressurssidel võib olla ka majanduslikku potentsiaali, kuid need teadmised põhinevad suures osas aastakümneid tagasi tehtud töödel. Ühiskonna tuleviku vajadusi silmas pidades on oluline uuringutega olemasolevaid teadmisi täpsustada ja kaasajastada. Me peame uurima ja väärtustama endale kuuluvaid ressursse, olema Eestis enda maapõue targad peremehed,” selgitas Sirli Sipp Kulli.

Seoses infotehnoloogia ja rohemajanduse tormilise arenguga on maailmas kiiresti kasvanud vajadus paljude keemiliste elementide osas, mille järele veel paarkümmend aastat tagasi polnud suuremat vajadust. Viimaste aastakümnetega on samuti oluliselt täpsustunud maavarade geokeemilised uuringumeetodid. Lisaks uute puursüdamike kaasaegsetele uuringutele kontrollitakse käivitunud uuringute käigus ka varasemate uuringute andmestik ning süstematiseeritakse seniseid geoloogiaalaseid teadmisi. „Arvestades, et sellisel tasemel maapõue uuringuid ei ole Eestis pikka aega tehtud, on uuringutel ka laiem eesmärk – kasvatada spetsialistide juurdekasvu geoloogiaga seotud valdkondades ning hoida ja arendada teadlaskonna järjepidevust“ sõnas ResTA prorammi juht Indrek Tulp.

Algavate ResTA programmi maapõue uuringute lühiselgitused:

  • RESTA18 (kestvus 01.07.2020-28.02.2023), „Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad“. Graptoliitargilliit on perspektiivseks vanaadiumi, uute akutehnoloogiate jaoks kriitilise metalli, toormeks. Kombineeritud geokeemiliste, mineraloogiliste ja geoloogiliste uuringute (sh vanaadiumi (V) leviku detailkaardistamine in situ spektraalanalüüsiga, orgaaniline petrograafia, XRF, ICP-MS, XRD, SEM-EDS, CHN elementanalüüsid ning C stabiilsete isotoopide MS) eesmärk on selgitada V leviku geneetilisi kontrollmehhanisme, samuti V kandvad faasid ja/või ühendid graptoliitargiliidis ning V spetsifikatsioon organometalliliste ja/või mineraalsete kandjatega V-ühendite sünkrotron-kiirguse röntgenspektroskoopia (V levik ja sisaldus) ning röntgenkiirguse adsorptsiooni spektroskoopia (esinemisvormid, ühendid) meetoditel. Uuring sisaldab ühtlasi analüüse vanaadiumi eraldamiseks sobivate tehnoloogiate leidmiseks, lähtudes selle esinemisvormidest graptoliitargilliidis. Oodatavad tulemused selgitavad graptoliitargilliidi potentsiaali vanaadiumi toormena ja toetavad vastavate rikastamistehnoloogiate arendamist.
  • RESTA19 (kestvus 01.09.2020-31.03.2023), „Haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused“: Haruldased muldmetallid (Rare Earth Elements – REE) on Euroopa Liidus liigitatud kriitilisteks maavaradeks millede järgi on kõrge nõudlus töötlevas- ja elektroonikatööstuses (sh taastuvenergeetika) ning milledel on kõrge varustuskindluse risk. Kuigi settelisi fosforiite täna teada olevalt REE’de tootmiseks ei kasutata ja vastav eraldamise tehnoloogia puudub siis loetakse fosforiite potentsiaalseks REE toormeks. Eesti karbifosforiidis on varasemate uuringutega tuvastatud kõrgenenud REE-de sisaldused mille jaotumist ja eraldamisvõimalusi ei ole varem süstemaatiliselt uuritud. Käesoleva projekti eesmärkideks on on selgitada: (1) REE sisaldused ja jaotumine erinevates karbifosforiidi leiukohtades; (2) REE-de paiknemine ja geokeemiline sidustumine kodade ja autigeensete fosfaadimugulate struktuuri ja nende jaotumist kontrollivad geoloogilised tegurid. Samuti uuritakse REE vabanemiste lahusefaasi happemenetlustes ning nende selektiivset eraldamiste ioonvedelikes.
  • RESTA20 (kestvus 01.04.2020-30.11.2022), „Potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes“: Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada Eesti aluskorra sellel lasuvate settekivimikihtide sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide leviku seaduspärasusi ja maagistumise võimalikku geneesi. Uuring keskendub kahele aluskorra polümetalse maagistumise seisukohalt kõrgeima potentsiaaliga piirkonnale: Haljala-Uljaste aluskorra Zn-Pb sulfiidse maagistumise ilmingutele ja Jõhvi vööndi magnetiitkvartsiidiga seonduva Mn-Cu-Mo-(Ag) mineralisatsiooni geoloogilis-geokeemilise olemuse selgitamisele. Analüüsides sulfiididega kaasnevate jälgelementide koostist ning fluidisuletiste omadusi selgitatakse, kas aluskorra maagistumine võib olla seotud Kaledoonia etapi hüdrotermaalsete episoodiga või varasema moondega, nagu on varasemates töödes oletatud. Töö on oluline tehnoloogiliselt kriitiliste metallide varude hindamiseks ja nende kasutamispotentsiaali väljaselgitamiseks Eesti maapõues.
  • RESTA23 (kestvus 01.09.2020-31.03.2023), „Eesti karbifosforiidi kvaliteet ja omadused potentsiaalse fosfori ning haruldaste muldmetallide toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad“: Nii haruldased muldmetallid kui ka fosfor kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete nimekirja, mis tingib vajaduse uute ressursside leidmiseks, kasutuselevõtuks ja vastavateks uuringuteks. Eesti karbifosforiidid on Euroopa suurimaks teadaolevaks fosforiidi ressursiks, samuti leidub nendes kõrgendatud kontsentratsioonides haruldasi muldmetalle. Fosforiidi väärindamise perspektiivis on kriitiliseks uute fosforhappe ja fosforväetiste tootmise tehnoloogiate arendamine, et leida võimalikud sobivad, uudsed ja keskkonnasäästlikud lahendused kõrge kvaliteediga lõpp-produktide saamiseks. Integreeritud geoloogilistele ja mineraloogilistele meetoditele, maavara geometallurgilisele analüüsile ja tehnoloogilistele katsetele tugineva uuringu eesmärk on selgitada karbifosforiitide toormetüüpide klassifitseerimise võimalusi lähtudes fosfori ja haruldaste muldmetallide sisaldustest, interpreteerida vastavate toormetüüpide levikut ning analüüsida sellise toorme potentsiaalseid töötlemistehnoloogiaid.

2. oktoobril Rakveres toimunud seminari korraldas Eesti Geoloogiateenistus koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Rohkem infot:
Sirli Sipp Kulli, Eesti Geoloogiateenistus, tel. 5411 0333, sirli.sipp@egt.ee
Indrek Tulp, Eesti Teadusagentuur, tel 5625 7257, indrek.tulp@etag.ee