Sa oled siin

Merepõhja uuringud seoses võimaliku Tallinna-Helsinki tunneli kavandamisega

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi (RITA) allprogrammiga (MAARE) uuritakse Eesti maapõueressursside väärindamise tehnoloogiaid, geoloogilisi, keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke küsimusi ning nende lahendamise võimalusi. Üheks eesmärgiks on ka uurida pehmete settekivimite lasundi omadusi kavandatavate tunnelitrasside piirkonnas. See aitab valida majanduslikult ja tehnoloogiliselt optimaalset ning samas keskkonnasäästlikku läbindusmeetodit tunneli või analoogsete arenduste (nt hüdropump, akumulatsioonijaam) rajamisel. Eeldatavad tulemused sisaldavad hüdrogeoloogiliste, geotehniliste, geomehaaniliste ja seismiliste andmete baasi, samuti kaevandatava materjali kasutamisvõimaluste analüüsi ja Viimsi poolsaare põhjaveeressursside kaitse meetmeid. Projekti käigus uuriti Ediacara liivakivide-aleuroliitide ja kristalse aluskorra murenemiskooriku kivimite füüsikalis-mehaanilisi, geotehnilisi, seismoakustilisi ning hüdrogeoloogilisi omadusi, lähtudes Tallinna-Helsinki tunneli rajamise võimalustest.

Meregeoloogiliste uuringutega profileeriti plaanitavat tunneliala seismoakustiliselt Tallinna ja Ihasalu lahe vahelisel alal põhiliselt Viimsi poolsaare veealusel kirde- ja edelanõlval ning Tallinna ja Uusmadala piirkonnas. Vastavalt on Merivälja (edelas) ja Ihasalu (kirdes) mattunud oru nõlvade aluspõhja kivimite (sinisavist) pealispind jälgitav 30–40 m sügavuseni, kuid allpool takistab enam kui 15 m paksune gaasi sisaldavate setete lasund nende seismoakustilist läbipaistvust. Parema tulemuse saamiseks oleks vaja kasutada madalama sagedusega ja suuremal laineenergial baseeruvat profileerimismeetodit. Tallinna ja Uusmadala piirkonna profileerimisega tehti kindlaks, et neil madalikel on mitmekümne meetri paksuse moreenilasundi all ka Ediacara liivakividest jäänuksaar. Põgus profileerimine alal, kus tunnelitrass läbib ulatuslikku nn Juminda rikkevööndit, võimaldas saada esmase ülevaate selle rikkevööndi ehitusest ja lisas veendumust, et täiendavad profileerimistööd selles piirkonnas on hädavajalikud.

merepõhja setete profiilmerepõhja setete profiil

Viimati uuendatud: 17. juuni 2020