Mererannikute seire

Mererannikut seiratakse riikliku keskkonnaseire raames alates 1994. aastast. Käesolevate seiretööde tegemisel arvestatakse lisaks mereseire ülesannetest ja eesmärkidest tulenevale ka vajadustega, mis on seotud Euroopa meredirektiivide täitmisega. Seoses sellega on käsil seiretööde metoodika muutmine ja seiratavate alade revisjon. Võrreldes eelnevaga pööratakse tulevastes töödes suuremat tähelepanu veealuse rannanõlva uuringutele.

Seirealade veealuse osa uurimiseks kasutakse merepõhja geofüüsikalise profileerimise komplekti, mis koosneb erineva töösagedusega põhjaprofilaatoritest (Boomer, Chirp, Sparker) ning setete pindmise leviku ja koostise määramiseks kasutatavast külgvaate sonarist. Ranna mõõdistamiseks kasutatakse geodeetilist GNSS-i ehk globaalse navigatsioonisatelliitide võrgu põhist RTK-GPS-i.

Saadud info põhjal antakse ülevaade seireala merepõhja morfoloogiast ja substraadist, merepõhja setete levikust, sh abrasiooni- ja akumulatsioonialade muutumine, veealuse rannanõlva kulutus- ja kuhjeprotsesside ulatus, setete liikumiste muutused, sh inimtegevusest tulenevad mõjud. Samuti antakse hinnang võimalikule kliimamuutuste mõjule. Rannaaladel tuvastatakse nii looduslikud kui inimtekkelised muutused. Seiretööde tulemused ja andmed esitatakse Keskkonnaagentuurile keskkonnaseire andmekogu KESE kaudu aruannetega, mis sisaldavad erinevaid GIS-teemakaarte.

Inimesed mererannas panga all

Viimati uuendatud: 14. juuni 2020