Sa oled siin

Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring

Eesti Geoloogiateenistus (EGT) tegi geofüüsikalised merepõhja uuringud 2018. aastal Kesknõmme kalakasvatuse piirkonnas Ösel AquaFarms tellimisel seoses kavandatavate kalakasvatuse renoveerimistöödega. Töö tehti vastavuses kehtestatud keskkonnamõju hindamise programmiga. Kalakasvatuse jaoks vajalik merevesi võetakse veevõtukollektoriga, mis paikneb rannast ca 700 meetri kaugusel 10 meetri sügavusel meres. Kalakasvatuses kasutatud merevesi suunatakse heitvee väljalasuga tagasi merre.

Töö eesmärgiks oli välja selgitada setete koostis ja levik planeeritava kalakasvatuse ja selle juurde kuuluva kollektori piires (kuni 700 m rannajoonest). Setete leviku uurimiseks kasutati geofüüsikalist profileerimist erinevatel meetoditel. Setete vertikaalseks uuringuks kasutati kahte põhjaprofilaatorit: madalasageduslikku Boomer-tüüpi põhjaprofilaatorit töösagedusega 0,4 kuni 4 kHz ja keskmisesageduslikku Chirp-tüüpi põhjaprofilaatorit töösagedusega 3 kuni 9 kHz. Merepõhja geomorfoloogia, setete pindalalise leviku ja settetüübi määramiseks kasutati külgvaate sonarit. Tööde käigus tehti 12 profiili, kokku ca 14 jooksvat kilomeetrit. Põhjasetete koostise määramiseks võeti proovid Van-Veen tüüpi haardkopaga ning määrati laboratoorselt nende lõimiseline koostis, mis on vajalik geofüüsikaliste andmete interpreteerimiseks ja ka heljumi tekke prognoosimiseks kavandatavate tegevuste raames. Uuringualalt võeti 17 proovi, millest 8-st tehti laboratoorsed määrangud.

Lähtudes uuringuala geoloogilisest ehitusest ja merepõhja morfoloogiast, näitasid teostatud uuringute tulemused, et Kesknõmmel plaanitava kalakasvatuse veevõtutoru piirkonnas ja selle esisel alal levivad merepõhjas valdavalt erineva terajämedusega liivad, kruus ja moreen. Kõikides proovides (v.a proov 8) jääb peliitse-aleuriitse fraktsiooni (<0,063 mm) sisaldus alla 5%, mis näitab, et kavandatavate rekonstrueerimistööde käigus tekkiva heljumi levik ja hulk on piiratud ulatusega.

Viimati uuendatud: 17. juuni 2020