Tegelikkuseks on saanud või saamas mitmed merepõhja kasutust hõlmavad projektid: sadama-alade ja veeteede käigushoidmine, mereala süvendus- ja kaadamistööd, avamere tuulepargid, pumphüdroelektrijaamad, gaasi- ja sidekaablid, Saaremaa püsiühendus, Tallinna-Helsingi tunnel, avamere kala-, vetika- ja karbikasvatused.
Merepõhja geoloogiline kaardistamine
Merealade planeerimise ja kasutuselevõtu eelduseks on merepõhja geoloogiline kaardistamine. Selle käigus koostatakse ka ülevaade akvatooriumis paiknevatest maavaradest ja antakse geoloogiline hinnang nende kasutusvõimaluste kohta.
Eesti Geoloogiateenistuse üheks ülesandeks on hallata kogutud ja läbitöötatud informatsiooni ning tagada selle kättesaadavus avalikkusele. EGT-l on selleks olemas nii moodne aparatuur kui merepõhja geoloogilise uurimise kogemus.
Mererannikute uuringud ja seire
Mererannikute seire toimub osana riiklikust keskkonnaseirest alates 1994. aastast. Seire eesmärgiks on jälgida looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul toimuvaid rannaprotsesse (kulutust ja kuhjumist) ja selgitada nende arengutendentse. Seiretöödega selgitatakse välja erinevate rannikupiirkondade võimalik areng (vajalik sadamate, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel) ning antakse kogu ranniku arenguprognoos.
Seiretööde tulemused, andmed ja teemakaardid esitatakse Keskkonnaagentuurile läbi keskkonnaseire andmekogu KESE.
Merepõhja setete keskkonnaseisundi uuringud
Merepõhja ja ranniku uuringud on väga olulised Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamisel. Samuti mõistmaks, kuidas Läänemere keskkonnaseisund on ajas muutunud ja prognoosimaks võimalikke tulevikustsenaariumeid. Et teada, mil viisil mõjutavad võimalikud muutused (nt elanikkonna kasv, taristu arendused, transpordi intensiivistumine, kliimamuutused jne) tulevikus Läänemere üldist ökoloogilist seisundit, on hädavajalik hinnata Läänemeres juba toimunud ökoloogilisi muutusi ning planeerida vajadusel leevendusmeetmeid.
EGT meregeoloogiliste uuringute võimekus
Madalmerd kaardistatakse EGT uurimispaadilt, millele monteeritud eri sagedustel töötavad seismoakustilised (Pinger-, Chirp-, Boomer-tüüpi) profilaatorid ja sonarid võimaldavad uurida nii merepõhja reljeefi kui ka Kvaternaarse pinnakatte läbilõiget. Saadud andmed võimaldavad koostada erinevate geoloogiliste üksuste (moreeni ja aluspõhja pealispinna, pinnakatte paksuse jmt) kaardikihte ja 3D-mudeleid. Põhjasetete koostise määramiseks võetakse põhjaproove Van-Veeni tüüpi haardkopa või Gemaxi proovivõtuseadmega.