Sa oled siin

Meregeoloogilised uuringud

Meregeoloogiliste uuringute eesmärgiks on koguda andmeid Eesti territoriaalmere all oleva maapõue geoloogilise ehituse kohta. Neid andmeid vajatakse ehitustegevuse korraldamiseks, keskkonnatingimuste hindamiseks ja maapõueressursside kasutamise tagamiseks.

Eesti merepõhja süstemaatilist geoloogilist kaardistamist alustati 1981. aastal. Kaardistamistööd tehti algul mõõtkavas 1:500 000 ja hiljem mõõtkavas 1:200 000. Kaardistati praktiliselt kogu Eesti territoriaalmere Soome lahe osa. Vastavalt tolleaegsele kokkuleppele kaardistas Soome lahe idaosa (Aserist ida poole) Üleliiduline Geoloogia Instituut (VSEGEI), kelle valduses on need andmed tänaseni. Aastatel 1994–2001 hakati üksikobjekte kaardistama detailsemalt, st mõõtkavas 1:50 000. Aastatel 1994–1996 viidi koostöös Läti Geoloogiateenistusega läbi Liivi lahe merepõhja geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:200 000. Nende kaartide koostamisel kasutati ka Stockholmi Ülikooli poolt tehtud seismilise profileerimise andmeid.

Kaardistustööde väljundiks olid kaardikomplektid, millesse kuulusid enamasti:

  • aluskorra ja aluspõhja geoloogiline kaart;
  • kvaternaarisetete geoloogiline kaart;
  • aluskorra pealispinna reljeefi kaart;
  • maavarade kaart;
  • põhjasetete pinnakihi litoloogiline kaart;
  • meresügavuste kaart;
  • geofüüsikaliste tööde faktilise materjali kaart;
  • puuraukude ja proovivõtupunktide paiknemise kaart;
  • geoloogilised läbilõiked.

Vibropuurseade enne vette laskmist.

Viimastel aastakümnetel on seoses sadamate laiendamisega ning ehitustegevuse hoogustumisega tekkinud vajadus suurte täite- ja ehitusliiva koguste järele, mis omakorda on loonud vajaduse kaevandada liiva mere põhjast. Liivauuringute esimeses etapis kasutatakse geofüüsikalisi uurimismeetodeid, teises etapis arvutatakse liivavaru vibro- ja pöördpuurimisel saadud andmete alusel. 

Kontakt

Viimati uuendatud: 29. märts 2018