Sa oled siin

Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine

Killustiku kuhi karjääris

Eesti Geoloogiateenistus on koostamas uurimistööd Järvamaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamise varustuskindlusest. Töö valmimise tähtaeg on detsember 2021.

Viimastel aastatel Eestis toimunud majanduskasv on hoogustanud tegevust ka ehitussektoris ning toonud kaasa ehitusmaterjalide suurenenud tarbimise ja sellest tulenevad probleemid kohalike ehitusmaavarade varustuskindlusega.

Eesti Geoloogiateenistuse ülesanne on analüüsida ehitusmaavarade levikut, kaevandamist, kasutamise perspektiive ja varustuskindluse olukorda ning tõsta esile need piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi on võimalik eeldada ehitussektori, sh eelkõige teedeehituse jaoks vajaliku toorme kaevandamist.

 

Valminud tööde esitlused


Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu jäävad ära Eesti Geoloogiateenistuse väljakuulutatud Rapla- ja Pärnumaa ehitusmaavarade uurimistöid tutvustavad üritused Tallinnas, Raplas ja Pärnus. Ürituste uued toimumisajad anname teada selgumisel.

Seni on aga võimalik ehitusmaavarade uurimistööde aruannetega iseseisvalt tutvuda. Tekkivatele küsimustele otsi vastust siit lehelt või lisa oma küsimus lehel asuvasse vormi.


Küsimused ja vastused

Üldised küsimused

Millal toimuvad eriolukorra tõttu ära jäänud Rapla- ja Pärnumaa ehitusmaavarade varustuskindlust puudutavate aruannete esitlused?
Esitluste uued toimumisajad anname teada esimesel võimalusel.
Olete avaldanud tööd Harju-, Rapla- ja Pärnumaa ehitusmaavarade varustuskindluse kohta. Milliste maakondade kohta on tulevikus töid oodata?
Järgmisena on kavas Järvamaa, mille aruannet on oodata 2021. aastal.

Raplamaa aruanne

Reinu II kaevealale on kaks korda välja kirjutatud kaeveloa projekt. Kahe korra peale kokku on olemas ka kõik kooskõlastused. Omavalitsuse maale on ehitatud 2,4 km tolmuvaba juurdepääsuteed. Viimasest kontaktist on möödas aasta. Millal hakatakse otsustama?

EGT on seisukohal, et Rapla maakonnas ei saa rahuldavaks lugeda varustuskindlust kõrgemargilise ehituspaekiviga aastani 2030, sest alates aastast 2024 kasvab Maanteeameti vajadus III klassi ehituskillustiku järele riigiteede ehitus- ja hooldustöödeks. Riigi huvist lähtudes peab Reinu maardlat oluliseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Samuti peab EGT oluliseks ka geoloogiliste uuringute tegemist ja edaspidi lubjakivi kaevandamist Reinu-Härgla paekõvikute vööndis.
Kuid EGT ei otsusta kaevandamislubade andmise üle ja seega nendes küsimustes soovitame pöörduda Keskkonnaameti poole.

Pärnumaa aruanne

Millise ehitusmaavara rohkuse või vähsuse poolest eristub Pärnu maakond juba läbiuuritud Rapla maakonnast ja Harju maakoonnast?
Eesti kohalikest ehitusmaavaradest on kõige kriitilisemas seisus teedeehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse varustatus kõrgemargilise ehituslubjakiviga.
Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal levivad lääne-idasuunaliste vöönditena erineva vanusega ja kivimilisest koostisest tingituna erinevate kasutusomadustega lubja- ja dolokivi avamusalad. Harjumaa põhjaosas levib Paldiski-Tallinna–Kuusalu joonel lääne-idasuunalise vööndina kõrgemargilise Väo kihistu lubjakivi avamusala ning selles vööndis paiknevad maakonna olulisemad ehituslubjakivi maardlad: Harku, Väo, Maardu ja Jägala. Nendest esimeses kolmes maardlas kaevandatakse kõige kvaliteetsemat ehituslubjakivi, millest on võimalik toota II ja III klassi ehituskillustikku (määratletakse purunemiskindluse Los Angelese kategooriaga: 25–30). Sellist kõrgemargilist ehituskillustikku vajatakse eelkõige riigiteede ehitamiseks ja remondiks. Jägala maardlas kaevandamist praegu veel ei toimu.
Väo kihistu lubjakivile sarnast kõrgemargilist ehituspaekivi ei leidu Rapla ega Pärnu maakonnas. Pärnumaal on arvele võetud ehitusdolokivi varu, kuid sellest saab enamasti toota vaid madalama kvaliteediga IV klassi ehituskillustikku või täitedolokivi ning vähemal määral III klassi killustikku. Samuti on kaevandatava kivimi purustamisel saadava ehituskillustiku saagis tunduvalt väiksem, sest mõlemas maakonnas kaevandatav paekivi on enamasti savikas ja väikese kõvadusega.
Kuna Eesti geoloogilise ehituse tõttu Pärnumaa lõunaosas paekivi kaevandada ei ole võimalik (alal levivad Devoni-aegsed purdkivimid – aleuroliidid ja liivakivid), siis sõltub kogu maakonna varustatus ehituskillustikuga vaid maakonna põhjaosas paiknevatest dolokivimaardlatest. Seetõttu on Eesti Geoloogiateenistus teinud ettepaneku laiendada ehituspaekivi kaevandamist Anelema, Koonga ja Kurevere maardlas, võtta kasutusse Kobra maardla ja teha geoloogiline uuring Kaisma, Mihkli ja Tarva maardla piirkonnas ning samuti Valistre perspektiivsel alal.

Kuivõrd oluline on leida ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise kõrval suurte taristuobjektide (Rail Baltic, Via Baltica neljarealiseks jms) rajamisel alternatiivseid ehitusmaterjale, näiteks põlevkivi aherainet, põlevkivituhka jms, et säästa dolokivi, kruusa ja liiva varusid)?
Keskkonnasäästlikkuse seisukohast on igati positiivne alternatiivsete ehitusmaterjalide – põlevkivi aheraine (põlevkivi tootmisel väljaeraldatava lubjakivi) ja põlevkivituha maksimaalne kasutamine.  Samas tuleb silmas pidada kaht olulist asjaolu, mis määravad ära nende ehitusmaterjalide kasutamisvõimalused.
Kasutusalast sõltuvalt on esmatähtis ehitusmaterjali kvaliteet ja teiseks oluliseks faktoriks on alternatiivsete ehitusmaterjalide transpordi maksumus –  teatavasti tekivad nii põlevkivi aheraine kui ka põlevkivituhk tootmise käigus Ida-Virumaal ning nende materjalide transport Pärnumaale on kulukas suure kauguse tõttu.
Samuti ei ole põlevkivi aheraine kvaliteet võrreldav kõrgemargilisest ehituspaekivist saadava ehituskillustikuga ning põlevkivi aherainest on võimalik toota vaid madalamargilist IV klassi killustikku. Sellise kvaliteediga killustikku ei saa üldjuhul kasutada riigiteede ehitamiseks ja remondiks killustiku madala koormuse- ja ilmastikukindluse tõttu ning enamasti on seda killustikku kasutatud vaid ehitusplatside alusmaterjalina ning metsateede rajamisel teede mulde aluskihis.

Harjumaa aruanne

Küsimused puuduvad

Viimati täiendatud 9. juulil.

Ei leidnud vastust? Saada meile oma küsimus.