Eesti kristalse aluskorra maagistumisilmingute uuringud

Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) üheks ülesandeks on uurida perspektiivseid maavarasid, mille kaevandamine ja töötlemine võib lähitulevikus väärindamistehnoloogiate arenedes tasuvaks osutuda.

Pärastsõjajärgsel perioodil Eesti alal läbiviidud süvakaardistamise tulemusel on valminud Eesti aluskorrakivimite levikukaart mõõdus 1:400 000. Kaardistamise ajal toimunud geokeemiliste uuringute käigus tehti mitmete puursüdamike läbilõigetes kindlaks Pb, Zn, Cu kõrgenenud sisaldusi. Kuna Eesti kristalne aluskord on lõunapoolseks jätkuks Fennoskandia kilbile, mille piires  on teada mitmed maagistumisprovintse Soomes ja Rootsis, siis on võimalik sarnaste maagileiukohtade esinemine ka Eesti alal.

Võrreldes enam kui 30 aastat tagasi teostatud geokeemiliste uuringutega, võimaldavad kaasaegsed geokeemilised analüüsimeetodid kivimites täpselt määrata enam kui 50 keemilise elemendi sisaldusi, sh ka selliseid tänapäeval tuule- ja päikeseenergia tootmisel laialdaselt vajaminevaid elemente nagu Nd, Dy, Ga, Ge, Te.

Et selgitada Eesti aluskorra kivimites teadaolevate maagistumisilmingute maavaralist potentsiaali, on EGT asunud läbi viima aluskorrakivimite revisjoni koos kaasnevate geokeemiliste uuringutega. Esmajoones keskendutakse perspektiivsematele kivimtüüpidele nagu Jõhvi magnetanomaalia magnetiitkvartsiidid ning Kirde-Eestis levivad grafiitgneisid, mis sisaldavad sulfiidseid mineraale.

Geoloogilise läbilõike joonis

Kärnikast puursüdamikuga

Kontaktisik

Viimati uuendatud: 12. juuni 2020