Viimastel aastatel Eestis hoogustunud ehitustegevus on toonud kaasa ehitusmaterjalide suurema tarbimise ja probleemid kohalike ehitusmaavarade varustuskindluses.
Ülevaade Eesti ehitusmaavaradest
Eesti aluspõhja ehitusmaavarad on tekkinud peamiselt Vara-Paleosoikumi eal. Neid aluspõhja kivimeid ja setendeid katvates Kvaternaari ladestu setetes paiknevad kruusamaardlad ning enamik liiva- ja savimaardlaid.
Sügavamal paiknevatest kristalse aluskorra kivimitest on maavarana arvele võetud üks maardla – Maardu aluskorra ehituskivi maardla Harjumaal.
Eesti kõige kvaliteetsem ehituspaekivi on Väo kihistu lubjakivi, mille avamusala levib lääne-idasuunaliselt Põhja-Eestis. Tähtsamad Väo kihistu lubjakivimaardlad on Harku, Väo, Maardu, Jägala ja Kunda.
Liiv ja kruus on Eestis laialdaselt kasutatavad ehitusmaavarad, mille maardlad paiknevad suhteliselt ühtlaselt kõikjal Eestis. Samas võivad nii liiva kui ka kruusa kvaliteedinäitajad maardlates oluliselt erineda isegi ühe maardla piires. Tähtsamad liiva- ja kruusamaardlad on Tallinna-Saku, Kuusalu, Huntaugu, Pannjärve, Kose-Risti, Partsi jt.
Savi kaevandatakse Eestis viimastel aastatel vähe, põhiliselt tsemendi- ja keraamilist savi. Tähtsamad savimaardlad on Aseri ja Kunda.
Maavarade säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine on määratletud maapõueseaduses.
Nii ehitus- kui ka kõikidele teistele maavaradele esitatavad nõuded on kehtestatud maapõue seaduse alusel keskkonnaministri määrusega nr 52.
Eestis kaevandatavad ja kasutatavad ehitusmaavarad
-
Karbonaatkivimid (tuntud rahvapäraselt ka kui paekivi ehk paas) on kivimi magneesiumi sisalduse alusel klassifitseeritud kas lubjakiviks või dolokiviks.
Lubjakivi on moodustunud Ordoviitsiumi ja Siluri, harvem Devoni ajastul settinud lubimudast (CaCO₃ sisaldus kivimis >50%).
Dolokivi on peamiselt moodustunud lubjakivi hilisemal dolomiidistumisel magneesiumi täiendava sissekande arvel (CaMg(CO₃)₂ sisaldus kivimis >50%).
- Liiv ja kruus on geneetiliselt tihedalt seotud purdsetendid, mis peamiselt on moodustunud Kvaternaari ja vähemal määral Devoni ajastul.
Liiv on peeneteraline purdsete, mis põhiliselt koosneb kristalsete kivimite murenemisel moodustunud kvartsi ja päevakivi mineraalidest.
Kruus on jämepurdsete, mis koosneb tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest. - Savi on Kvaternaari ja Kambriumi ajastul tekkinud kõige peeneteralisem purdsetend, mis koosneb põhiliselt savimineraalidest (kohati võib sisaldada aleuriitset materjali ja peenliiva).
EGT-s valminud ehitusmaavarade aruanded Eesti Geoloogiafondis
Kasulikud lingid
Eesti maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade andmekogu.
Maavaravarude koondbilansidAasta kaupa andmed maavarade varude, kaevandatud koguste ja varumuutuste kohta.
Kontakt
Janne Tamm
Vanemgeoloog
Viimati uuendatud 29.05.2023