Sa oled siin

Maapõueressursside otsingud ja uuringud

Eesti kõige enam uuritud maavaradeks on põlevkivi (kasutatakse energeetika- ja keemiatööstuses), turvas (põllu- ja soojamajandus, meditsiin), lubja- ja dolokivi, kruus, liiv ning savi (ehitusmaterjalide, klaasi-, masina-, paberi- ja tselluloositööstus, põllumajandus).

20. sajandil uuriti Eestis fosforiiti (põllumajandus, keemiatööstus) ja graptoliitargilliiti (töötlev tööstus), millele järgnes ka kaevandamine. Spetsiaalselt on otsitud ja uuritud mitmesuguseid metallimaake (molübdeen, polümetallid, püriit, raud, strontsium, uraan, vanaadium), mis esinevad aluskorras (sügavus maapinnast 100–800 m) ja eriti mitmekesises koosluses graptoliitargilliidis (orgaanilist ainet sisaldav savikivim). Tänu süsteemsel geoloogilisel kaardistamisel kogutud teadmistele on teada ka glaukoniitliivakivi, looduslike värvainete (põhiliselt ooker, glaukoniitliiv), järvekriidi, järve- ja meremuda ning diatomiidi varude suurus ja kvaliteet. Eesti maapõuest on otsitud ka naftat ja maagaasi.

Maapõueressursside otsingute ja uuringute käigus selguvad nende esinemise geoloogilised tingimused ja kasutuselevõtuga kaasnevad keskkonnamõjud. Uued uuringud suurendavad Eesti maapõueressusside kasutamise mitmekülgsuse kasvu ja jätkusuutlikkust, sh ka maasoojusenergia osakaalu tõstmist tarbimises.

Põhjalikud teadmised maapõueressurssidest loovad riigile head eeldused eelkõige ehituse, transpordi, elektritootmise, tööstuse ja põllumajanduse arendamiseks. Maapõueressursside kasutamine sõltub ühiskonna poolt heakskiidetud tingimustest, teadmiste tasemest ja tehnoloogilistest võimalustest. Kaevandatakse ainult neid ressursse, mille kasutamine hoolimata ühiskondlikust nõudlusest ei põhjusta elukeskkonna halvenemist ja on majanduslikult põhjendatud.

Laboratoorium

Kontakt

Viimati uuendatud: 19. juuni 2018