Esimese Eesti ala aluspõhja geoloogilise kaardi avaldas trükis Tartu Ülikooli eradotsent Friedrich Schmidt 1858. aastal.
Riiklikest huvidest lähtuv süsteemne Eesti geoloogiline kaardistamine jätkus 20. sajandil:
- 1937–1940
- pinnakatte (mõõtkava 1:10 000) ja maavarade kaardid enam huvipakkuvatel aladel;
- 1958–1975
- kompleksne Eesti territooriumi kaardistamine mõõtkavas 1:200 000;
- 1958–1999
- kompleksne geoloogilis-hüdrogeoloogiline, melioratiiv-hüdrogeoloogiline ja ehitusgeoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000;
- 1965–1967 ja 1981–1999
- ülevaatlike kaardikomplektide koostamine mõõtkavas 1:400 000 ja 1:500 000;
- 1967–1991
- süvakivimite kaardistamine mõõtkavas 1:200 000 Põhja-Eestis;
- 1991–2017
- geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 (287 kaarti);
- 1993–2002
- kristalse aluskorra kaardid mõõtkavas 1:400 000 (1:200 000);
- 1994–2013
- meregeoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:200 000 ja 1:50 000;
- 1997–2001
- aluspõhja, pinnakatte, hüdrogeoloogia ja põhjavee kaitstuse kaardid mõõtkavas 1:400 000 (1:200 000);
- 2004–2008
- maavarade kaardid mõõtkavas 1:400 000.
