Geoloogilist kaarti koostatakse nii maismaa kui ka merealade kohta. Selleks koondatakse varasemalt tehtud uuringute andmed ning kogutakse välitööde käigus täiendavat informatsiooni. Ühtsesse andmebaasi koondatud geoloogilise info põhjal valmistatakse kaarte peamiselt mõõtkavas 1:50 000 või 1:200 000. Sõltuvalt mõõtkavast on olemas erinevad teemakaartide komplektid. Kaardistamise käigus loodavad ruumiandmed on avaandmed, mis on kättesaadavad kaarditeenuste kaudu, seletuskirju saab lugeda Eesti Geoloogiafondist.
Eesti ala esimese aluspõhja geoloogilise kaardi avaldas 1858. aastal Carl Friedrich Schmidt, kes oli tuntud ka kui Vana Kivitäkkija.
Geoloogilised kaardid mõõtkavas 1:50 000
Selles mõõtkavas kaarte nimetatakse ka geoloogiliseks baaskaardiks, kuna nende koostamist alustati baaskaardi lehtede kaupa. Geoloogiline baaskaart koondab teavet pinnakatte ja aluspõhja geoloogia, põhjavee ning selle kaitstuse, geomorfoloogia ja maavarade leviku kohta. Geoloogilise baaskaardiga (kas digitaalsel või käsikirjalisel kujul) on kaetud ligikaudu 60% Eesti maismaast.
Geoloogilised kaardid mõõtkavas 1:200 000
Geoloogiliste kaartide komplekt, mis katab tervet Eestit ning on kogutud erinevatel ajaperioodidel. Komplekti kuuluvad aluspõhja, pinnakatte, aluskorra, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstuse, geofüüsika, radooniriski ja seismoriski kaardid.
Merekaardid
Merekaardid koondavad infot Eesti mereala geoloogilise ehituse ja maavarade kohta. Soome lahe alal on kaardid mõõtkavas 1:200 000, Väinameres kogutav andmestik vastab mõõtkavale 1:100 000 ning haakub Eesti maismaa kohta koostatava 1:50 000 geoloogilise baaskaardiga.
Eesti geoloogilise kaardistamise seis
Vaata lisaks
Kontakt
Mariliis Aren
Osakonna juhataja