Geofüüsikalised uuringud

Geofüüsikalised meetodid sobivad paljude maavarade potentsiaalsete ressursside esmaseks tuvastamiseks ja piiritlemiseks. Eesti Geoloogiateenistus haldab informatsiooni Eesti magnetvälja ja Maa raskusvälja kohta.

Geofüüsikaliste uuringute puhul rakendatakse Maa uurimisel füüsika põhimõtteid. Uuringud põhinevad asjaolul, et maad moodustava kivimmaterjali füüsikalised omadused ja omaduste jaotus mõjutavad maapinnal või selle lähedal mõõdetavate füüsikaliste väljade iseloomu. Mõõdetud väljade analüüs näitab, kuidas nende füüsikalised omadused Maa sees nii vertikaalselt kui lateraalselt varieeruvad, sõltudes nii omakorda Maa geoloogilisest ehitusest.

Geofüüsikalised uurimismeetodid jagunevad sellisteks, mis kasutavad Maa looduslikke füüsikalisi välju, ja nendeks, mis vajavad kunstlikult toodetud energia sisendit. Looduslike väljade meetodid kasutavad Maa gravitatsiooni-, magnet-, elektri- ja elektromagnetvälju, otsides neis esinevaid häireid (anomaaliaid), mille geoloogilised omadused võivad pakkuda huvi ka majandusele ja keskkonnakaitsele. Kunstlike meetodite puhul genereeritakse elektri- või elektromagnetväljad, mida kasutatakse analoogselt looduslike väljadega. Maailmas enim kasutatava geofüüsikalise meetodi puhul tekitatakse seismilised lained, mille levikukiiruse ja teekonna kaardistamise abil saadakse teavet maavarade maasisese jaotuse kohta. Kui looduslikud väljad annavad paremat informatsiooni Maa sügavamate kihtide omaduste kohta, siis kunstliku välja meetodid pakuvad uuritava piirkonna geoloogilisele ehitusele detailsemat ning lihtsamini interpreteeritavat vaadet.

Geofüüsikalised uuringud pakuvad seega suhteliselt kiiret ja kulutõhusat vahendit selleks, et saada teavet Maa geoloogilise ehituse kohta.

Geofüüsikaliste meetoditega võib tuvastada ja piiritleda maavarade potentsiaalseid ressursse, mida puurimisprogrammiga iseloomustada oleks liiga kulukas. Geofüüsikalised uuringud siiski ei kaota puurimiste vajadust, vaid võimaldavad uurimistööde kulusid optimeerida.

Magnetomeetria

Suurem osa Mandri-Eestist on kaetud aeromagnetilise informatsiooniga mõõtkavas 1:25 000 (lennumarsruutide vahemaa 250 m, lennukõrgus 100 m). Saared ja Väinameri on uuritud mõõtkavas 1:0 000 (lennumarsruutide vahemaa 500 m ja lennukõrgus 300 m). Ida-Virumaad katab aeromagnetiliste uuringute võrk mõõtkavas 1:200 000.

Gravimeetria

Eestis on kasutatud gravimeetrilisi mõõtmisi alates 1968. aastast geoloogilisel kaardistamisel ja geoidi mudeli täpsustamiseks. Samuti annavad gravimeetrilised andmed võimaluse hinnata aluskorra struktuuri ja tektoonilisi rikkeid. Detailsemalt (mõõtkavas 1:50 000) on uuritud Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Tartu, Viljandi ja Valga piirkond.

Puurakaevu ja -augu geofüüsikalised uuringud

Geofüüsikaliste sondide abil saab täpsustada geoloogilist läbilõiget, kivimikihtide lasuvuspiire, lõhede asukohti, hüdrogeoloogilisi parameetreid ja hinnata puurkaevu tehnilist seisukorda ning vastavust projektile.

Loe lähemalt

Viimati uuendatud 04.07.2022