Arbavere uurimiskeskusest

Arbavere külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal asuv Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) Arbavere uurimiskeskus on oluline varakamber Eesti maapõue rakendus- ja teadusuuringute läbiviimiseks.

Geoloogiateenistuse loomisega anti EGT-le üle kõik endise Eesti Geoloogiakeskuse varad ja arhiivid, sh Arbaveres, Keilas ja Tuulas hoiustatud puursüdamikud, õhikud ja käsipalad ning teised Geoloogiafondi säilikud.

Arbavere uurimiskeskuse külastamiseks palume külastus ette registreerida.

Registreerimisvormile

mustvalge foto palkmajast,taustal mets

Esimesed puursüdamike hoidlad ehitati Arbaverre 1970. aastatel. Sel ajal puuriti aastas kuni 40 km puursüdamikku, mille uurimisandmete alusel kaardistati geoloogiliselt Eesti maapõue, otsiti maavarasid ning uuriti põhjaveevarusid.

Säilitamaks aastatega kogutud puursüdamikke alustati Arbaveres uute puursüdamikuhoidlate rajamisega. 2018. a lõpus valmis esimene uus hoidla (nimega Elsa), 2019. a lõpus lisandusid veel kaks uut hoidlat (Heldela ja Elga). 2020. a teises pooles algas neljanda hoidla (Anne) ehitus, kuhu kavandati ka köetav kirjeldamisruum. Hoone valmis 2021. a aprillis. Samal aastal algasid viienda hoidla ehitustööd, hoidla valmis 2022. a jaanuaris, kuues hoidla sai kasutusloa 2023. a jaanuaris.

Arbaverre on rajatud 4 kaasaegset puursüdamikuhoidlat ja teadusmaja, mis koostöös Eesti Geoloogia Seltsiga said nimetahvlid väärikate geoloogide Elsa Amalie Rosensteini, Heldela Tederi, Elga Mark-Kuriku, Anne Põldvere ja Väino Puura järgi.

Arbaveres on hoiul ka varasemalt kogutud õhikud ja käsipalad. Õhikuid on kokku 18 367, millest settekivimite omasid on 7967 ja kristalsete kivimite õhikuid 10 400. Lisaks neile on Arbaveres hoiustatud ca 1500 lihvi aluskorra maagistunud intervallidest.

2022. aastal projekti „Ressurss nutikale Eestile“ (RENE) alustati Arbaverre uurimiskeskuse uuringumaja ehitamist. Kokku ca 370 ruutmeetril asub neli töökabinetti Arbaveres töötavatele geoloogidele ja teadlastele, lisaks konverentsiruum, väike laboriruum ning kaasaegsed olmetingimused. Uuringumaja, mis sai endale nimeks „Väino“, avati 2023. aasta juunis.

Puursüdamike efektiivseks uurimiseks hankis EGT 2022. a puursüdamiku-skänneri, mis paigutati samuti Arbaverre ja mis võimaldab puursüdamikku automaatselt pildistada, määrata selle magnetilist vastuvõtlikkust ning XRF-seadme abil ka keemilisi elemente etteantud vahemiku järel.

mehed uudistamas ekraani suure skännerjaama küljes

Kokkuvõttes on Arbavere uurimiskeskuses juba praegu võimalik aasta ringi puursüdamikke kirjeldada, kivimeid lõigata ja nende esmauuringuid teha. Samuti kaasaegsed olmetingimused ning võimalus korraldada väikesemahulisi seminare ja koolitusi. Uurimiskeskuse tähtsus maateadlaste jaoks, ka ja eelkõige nende järelpõlvedele põhi- ja kraadiõppe baasina järjest suureneb.

Viimati uuendatud 31.08.2023